Külmetus ja valu

Kuidas saada lahti kurguvalust? Apteeker annab nõu!

19. oktoober, 2017

Esimesed krõbedad külmad päädivad paljude jaoks lisaks nohusele ninale ka kipitava kurguga. Kuidas lihtsate vahenditega kurguvalu kiirelt leevendada? Nõu annab Apotheka apteeker Kerli Valge.

Esmalt tuleks immuunsust tugevdada siiski mitmekülgse toidulauaga. Sööma peaks rohkem puu- ja köögivilju, tsitruselisi, teravilju ja tervislikke rasvu. Väidetavalt aitab puu- ja juurvilja söömine suurendada antioksüdantide kogust organismis, mis omakorda hävitab vabad radikaalid juba eos.

Olenemata sellest, kui palju värsket kraami tarbitakse sügiseti, kipuvad need varud kestma vaid kaks kuni kuus nädalat. Näiteks B1-vitamiin püsib organismis vaid kolm kuni neli päeva. Seda enam, et tegelikult ei sisalda värsked puu- ja köögiviljad sugugi mitte kõiki vajalikke vitamiine. Nendes on küll väga palju C-ja A-vitamiine, kuid tihtipeale mitte piisavalt B-vitamiini.

Nii hakkavadki sügisel taas kimbutama vanad probleemid: väsimus, stress ja nõrgenenud immuunsüsteem. Kuidas seda vältida?

D-VITAMIIN AASTARINGSELT KASUTUSSE

Paljud inimesed katkestavad suveperioodiks D-vitamiini võtmise, mis võib olla viga. Tegelikult on erinevad uuringud tõestanud, et meie laiuskaardil elavad inimesed võiksid D-vitamiini juurde manustada aastaringselt. Sellest, et kehas võib nappida D-vitamiini, annavad märku erinevad väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. Reeglina tähendab see seda, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem kui normaalseks peetakse.

D-vitamiini vaeguse saab väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil. Kõrgeim D-vitamiinivaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad väljas vähem ega saa nahale otsest päikest. Riskirühma kuuluvad lapseootel või imetavad emad, aga ka näiteks sisealadega tegelevad sportlased ning eakad ja liikumispuudega inimesed.

Apteegis leidub D­-vitamiini preparaate mitmesugusel kujul: tablettide, närimistablettide, kapslite, tilkade ja spreidena.  D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.

B-VITAMIINID

Pime aeg mõjutab ka enesetunnet. Töö­ või koolirutiiniga harjumine võtab aega, põhjustab stressi ja väsimust. Närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad hästi B­-grupi vitamiinid. Mitme B­-grupi vitamiini imendumine on pärsitud kohvi ja alkoholi liigsel tarvitamisel ning suukaudsete rasestumisvastaste vahendite manustamisel.

B­-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B­-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda. Apteegis on B­-vitamiini preparaadid saadaval tableti kujul, suurema B­-vitamiinide sisaldusega multivitamiine pakutakse ka kapslite, närimistablettide ja lahustuvate tablettide kujul.

PROBIOOTIKUMID

Probiootikumide kasulikkusest on räägitud enamasti kõhulahtisuse ja teiste seedeprobleemide kontekstis, aga viimaste aastate teadusartiklid väidavad, et neist on abi ka külmetushaiguste, nahaprobleemide ja paljude teiste tervisemurede korral.

Mõjutades üldiselt immuunsüsteemi ja aktiveerides inimorganismi kaitsemehhanisme, võib probiootikumidest abi olla hingamisteede infektsioonide ennetamisel, aga isegi hambakaariese ning akne esinemisel. Samuti räägivad uuemad teadusartiklid sellest, et probiootikumide võtmine võib aidata kaasa antikehade tootmisele ning kiirendada seeläbi külmetushaiguste möödumist. Probiootikumide puhul üledoseerimise ohtu ei ole. Kasulike bakterite juurde manustamine võib oluliselt aidata säilitada head tervist.

TSINK

Et saada tsinki – immuunsüsteemi turgutamiseks tähtsat koostisosa – tuleb kindlasti süüa mereande, liha, pähkleid, mune ja teravilju. Kui on aga kahtlus, et toidulaud pole ikka piisavalt mitmekesine – näiteks ei meeldi osadele inimestele süüa teraviljatooteid või köögivilju – siis saab apteegist osta just tsinki sisaldavaid toidulisandeid, mis aitavad immuunsüsteemi tugevana hoida. Tavaliselt piisab ühest tabletist päevas, et katta soovituslik päevane tsingi vajadus (9 mg).

Olulised vitamiinid ja mineraalained

Immuunsüsteemi tasakaalustatud toimimiseks on aastaringselt vaja optimaalses koguses vitamiine D, A, C, B6, B9 ehk foolhape ja B12 ning nelja mineraalainet – seleeni, tsinki, rauda ja vaske. Neid vajalikke aineid sisaldab näiteks LYL ImmunUP®preparaat, mille väljatöötamisel on võetud arvesse kõiki tüüpilisi immuunsüsteemi probleeme, millega siinsed inimesed igapäevaselt võitlevad. See preparaat aitab turgutada immuunsust, vähendada väsimust ning toetada hingamisteede tervist, sisaldades looduslikku C-vitamiini acerola-kirsist, vitamiine D3, A, B6, B9 ehk foolhapet ja B12; mineraalaineid – tsinki, vaske, seleeni ja rauda. Lisaks sisaldab see preparaat taimeekstrakte, mis aitavad tugevdada organismi üldist kaitsevõimet – punase päevakübara, pärnaõie, küüslaugu, rosmariini, ingveri, kurkumi ja acerolaekstrakti.

Lisaks leiab apteegist ka teisi immuunsüsteemi tugevdavaid toidulisandeid – näiteks väga on kiidetud Immunace tablette, Spektrum Immunactiv toidulisandit, Vitiron Active Suscaps kapsleidStrong Nature Immunoprotect kapsleid ja Biolectra Immuntsinki, seleeni ja D3-vitamiini sisaldavad graanuleid.