Hooaeg

Mida korjata sügisel loodusest?

9. oktoober, 2013

Astelpajumarjad – stimuleerivad immuunsüsteemi ja ergutavad hormoonsüsteemi tegevust. Astelpaju soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, samuti pärast operatsioone ja traumasid. Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks ja günekoloogiliste haiguste puhul põletiku vaigistajana. Astelpajuõlil on valuvaigistav toime, see kiirendab kudede epiteliseeramist ja haavade paranemist. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumad taimsete vitamiinide allikad. Neis on C-, В1-, B2-, B6-, B5-, P-, K- ja E-vitamiini, karotinoide, koluni, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid ja mineraalaineid.

Pihlakamarjad – on suure vitamiinisisaldusega. Pihlakate mõrusust ei tasu peljata – pista marjad sügavkülma, sest külm  aitab seda leevendada. Pihlakamarjad on rikkad mitmetest vitamiinidest, nagu C, D, K, E, B-grupp. Mineraalainetest leidub nendes rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit jt. Marjade väärtus on sedavõrd suur, et päevas piisab vaid 10-15 suhu pistmisest, et anda organismile vajalikud vitamiinid. Tervise turgutamise eesmärgil võib pruukida marjadest tehtud mahla, siirupit, püreed, teed või marju koos meega. Kuid mitte ainult need, vaid ka kõik toidud-hoidised pihlakamarjadest turgutavad meie organismi. NB! Kuna pihlakamarjad sisaldavad kibedamaitselist parasorbiinhapet, siis pole soovitatav neid korraga toorelt palju süüa.

Lepakäbid – neid võib korjata nii hallilt lepalt kui sanglepalt, mõlemad sisaldavad kootavat parkainet. Vanast ajast on lepakäbide keedust kasutatud seedehäirete, ägeda ja kroonilise soolepõletiku ning koliidi ehk jämesoolepõletiku puhul. Lepakäbitõmmis: kuhjaga supilusikatäise droogile tuleb kallata klaas keeva vett, lasta kaetult 30 minutit tõmmata, jahutada toatemperatuurini, kurnata ja võtta kolm-neli korda päevas 1 sl.

Must pässik – kasetüvel mõne sentimeetri kuni poole meetri suuruseks kasvava käsna iseloomulikud tunnused on must värvus, lõhestunud välispind ja väga kõva seeneliha. Koguda võib seda aasta läbi, kuid kevadine ja sügisene droog on asjatundjate sõnul tugevama toimega. Pässik raiutakse kasetüvelt kirvega maha, eemaldatakse kuiv puitosa ja seesmine pehme kollakashall osa. Rahvameditsiinis tarvitatakse musta krobelist pinda, mis peenestatakse 5-6 cm paksusteks tükkideks ja kuivatakse. Musta pässikut kasutatakse mao- ja soolehaiguste ning hemorroidide puhul. Pahaloomuliste kasvajate ravis võetakse toetava vahendina musta pässiku ekstrakti või peenestatud droogist valmistatud teed. Ekstrakti valmistamise üksikasjalikke õpetusi leiab ravimtaimeraamatutest.