Teetanus ehk kangestuskramptõbi ja difteeria on mõlemad bakteriaalsed nakkushaigused. Teetanust iseloomustab lihaskrampide teke ning difteeria avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Mõlemad haigused võivad olla eluohtlikud, kuid neid saab ennetada vaktsineerimisega.
Teenus on tasuta! Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini.
Teenuse osutamiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.
Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimise info sisestatakse tervise infosüsteemi ja soovi korral ka immuniseerimispassi, mille võib soetada ka kohapeal, maksumus 5 eurot.
Teenust osutatakse ainult täiskasvanutele!
Vajalik on eelregistreerimine! Vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm. Broneerimiseks ei pea olema lehele sisse logitud.Vaktsineerimise aegasid kõikides Apotheka apteekides üle Eesti saab vaadata siit.
Haigussümptomitega ei tohi vaktsineerimisele tulla! Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo)
OÜ Corrigo teenustele aja broneerimiseks Jõhvi apteekides helistage apteeki või kasutage digiregistratuuri kaudu registreerimise võimalust.
Mis haigus on difteeria?
Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Haigus võib lõppeda surmaga.
Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul.
Difteeriale on iseloomulikud:
tursunud lümfisõlmed;
kurguvalu;
häälekaotus;
köha;
hingamispuudulikkus;
neelamisraskused.
Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva. Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.
Mis haigus on teetanus?
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide teke. Haigusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid ehk krambid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid.
Teetanuse peiteperiood on 1 – 21 päeva, keskmiselt 7 päeva. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.
Kõige lihtsam on vaktsineerida. Nii difteeria kui teetanus on vaktsiin-välditavad nakkushaigused. Teetanuse ja difteeria puhul kestab vaktsineerimise järgne immuunsus kuni 10 aastat.
Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini (Imovax d.T. Adult).
Täiskasvanute vaktsineerimine apteegis on tasuta vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ning vaktsineerimiseks saab kasutada ülalmainitud vaktsiini, mis sisaldab difteeria ja teetanuse toksoide.
Kuidas vaktsineeritakse?
Tavaliseks korduvvaktsineerimiseks manustatakse üks 0,5 ml annus soovitatavalt iga 10 aasta järel. Esmane vaktsineerimine koosneb 3 järjestikusest 0,5 ml annusest kuuajaliste vaheaegadega.
Varem vaktsineerimata täiskasvanute difteeria - teetanuse (dT) vaktsineerimise plaan:
Asjaolu selgumise päeval manustada dT1;
Vähemalt 4 nädala möödumisel esimesest doosist manustada dT2;
6 kuu möödumisel teisest doosist manustada dT3;
Edaspidi manustatakse dT 10-aastaste intervallidega.
Kes vaktsineerivad apteegis?
Vaktsineerivad tervishoiutöötajad (meditsiiniõed), kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Apotheka apteekides viivad teenust läbi tervishoiuteenuse osutajad Benita Kodu AS või OÜ Corrigo(Jõhvi apteekides).
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.