Elustiilihaiguste tekkimise peamised riskitegurid on kõrge kolesterooli ja veresuhkru tase, kõrge vererõhk ning liigne kehakaal. Samuti on riskifaktoriks suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine.
Regulaarselt tervisekontrollis käimine on tõsiste haiguste ennetamise alustala. Statistika näitab, et neljandikul 40. aastastel meestel esineb juba mingeid südamega seotud kaebuseid, mis vajaksid tähelepanu.
Iga inimene peaks teadma, milline on tema vererõhk, kolesteroolisisaldus ja vere glükoosisisaldus, eriti oluline on seda teada üle 40. aastastel. Liiga suur vööümbermõõt on märk sellest, et inimest ohustavad südamehaiguste riskitegurid on üle normi. Meestel võiks vööümbermõõt jääda vahemikku 94–102 cm ja naistel 80–88 cm.
Apotheka apteekides on võimalik mõõta ühe teenuse raames verelipiidide sisaldust, sealhulgas üldkolesterooli ja verelipiidide omavahelist tasakaalu, veresuhkru taset ning kehakoostist.
Teenuse paketi hind on kliendikaardiga on 24 €, tavahind 28 €.
Vajalik on eelregistreerimine. Vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm.
Soovituslik on mõõtmine läbi viia enne söömist või vähemalt 2 tundi peale sööki.
Mõõtmisi saab viia läbi alates 18. eluaastast ja kehakaaluga kuni 150 kg.
Teenusele kulub umbes 30 minutit.
Miks on kasulik oma kehakoostist teada?
Kehakoostis annab teadmise oma tervislikust seisundist, sest tihti inimene ise ei tea, millises seisus on tema organism. Kas esineb probleeme organismi liigse rasvumisega, eriti siseorganite ümber, mida sagedasti visuaalselt pole võimalik tuvastada? Milline on organismi põhiainevahetuse kaloraaž, et oleks tagatud päevane energiahulk? Kas on vaja suurendada füüsilist aktiivsust skeletilihaste osakaalu parandamiseks, et kehal oleks kergem energiat põletada jne?
Kehakoostise määramisel selguvad:
Kehakaal
Kehamassiindeks
Keha rasvasisalduse protsent
Skeletilihaste mass või protsent (olenevalt seadmest)
Põhiainevahetuse kaloraaž (BAV ehk baasainevahetus)
Vistseraalse rasva sisaldus.
Kuidas määratakse kehakoostist?
Kehakoostise määramiseks kasutatakse valideeritud aparaati, mis töötab bioelektrilise takistuse (BI) meetodil. Inimene astub paljajalu aparaadile nii, et põlved ja selg oleks sirged ning seejärel võtab kätte ekraanimooduli, hoides käsi sirgelt ees ja kehast 90-kraadise nurga all.
Soovituslik on mõõtmine läbi viia enne sööki või vähemalt 2 tundi peale sööki.
Vastunäidustatud on mõõtmine rasedatel, elektriliste meditsiiniseadmete kasutajatel (nt südamestimulaator ja muud elektroonilised organsüsteeme toetavad seadmed) ja muude probleemide korral, mis ei luba antud uuringut patsiendil teostada.
Mõõtmist ei ole mõistlik teostada ka vahetult pärast treeningut, samuti vahetult peale sauna või pärast suure koguse vedeliku tarbimist, kuna mõõtmistulemused ei pruugi sel juhul olla piisavalt täpsed.
Miks on kasulik oma verelipiidide taseme väärtuseid teada?
Inimene ise ei tunne kui tema kolesteroolitase on kõrgenenud, aga see ei ole südame- ja veresoonkonna tervise seisukohast ohutu. Kui veres on ringlemas liiga palju kolesterooli, kahjustab see meie veresooni, põhjustades seeläbi tõsiseid tagajärgi – insulti, infarkti, tromboose, isheemiat, jäsemete gangreeni jne.
Kuniks haigus ei ole veel kätte jõudnud, siis parim ravi on alati ennetamine. Olles teadlik ja jälgides enda kolesterooli taset, saab teinekord ainuüksi õigete elustiili valikutega enda tervist toetada ja seeläbi ennetada haigestumist tõsistesse südame- ja veresoonkonna haigustesse.
Apteegis saab lasta ühe mõõtmisega määrata nii kolesterooli koguhulka kui ka LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli taset, samuti määratakse triglütseriidide tase. Lisaks määratakse nende andmete põhjal kaks arvutuslikku näitu – kolesterooli ja HDL suhe (TChol/HDL) ning LDL ja HDL suhe (LDL/HDL).
Apteegis on selleks tarbeks spetsiaalne kontrollitud aparaat, kuhu käib testiriba, millele kogutakse proov. Selleks tehakse lansetiga kolmanda või neljanda sõrme külgpinnale torge ning analüüsiks võetakse vajalik kogus verd.
Apteeker aitab saadud tulemusi tõlgendada ning üheskoos patsiendiga arutatakse läbi, mida saaks enda hea tervise nimel kohe ette võtta ja millal tasuks külastada perearsti. Apteeker jagab vajalikke näpunäiteid ja juhiseid, kuidas enda toitumis- ja liikumis- ning teisi elustiili harjumusi parandada.
Miks peaks teadma oma veresuhkru väärtust?
Kergemate suhkrutõve vormide korral võivad haiguse tunnused puududa ja õigeaegne ravi võib jääda saamata. Veresuhkru taset peaksid aeg-ajalt kontrollima kõik inimesed. Kui teada oma veresuhkru väärtust, on võimalik vältida tüsistusi, näiteks närvitundlikkuse häireid ja veresoonte muutusi kogu organismis ning pikendada tervelt elatud aastate arvu.
Pikka aega normist kõrgem veresuhkru tase toob suurema tõenäosusega kaasa mitmesuguste tüsistuste tekke. Ennekõike toimuvad kahjulikud muutused närvides ja veresoontes. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Selle tagajärgedeks võivad olla pimedaks jäämine, infarkt, insult, jäsemete amputatsioon ja neerupuudulikkus.
Kuidas määratakse veresuhkru taset?
Apteegis on selleks tarbeks spetsiaalne kontrollitud aparaat, kuhu sisse käib testiriba, millele kogutakse veretilk. Veresuhkru taseme määramiseks desinfitseeritakse kolmanda või neljanda sõrme külgpind, kuhu tehakse lansetiga väike torge. Analüüsiks võetakse 1 kuni 2 tilka verd.