Sporti tehes tuleb paratamatult ette traumasid. Peamisteks sporditraumadeks on alajäsemete traumad, eriti sageli vigastatakse põlve- ja hüppeliigest. Peaaegu sama palju vigastatakse ka ülajäsemeid, sealjuures on kõige enam ohustatud sõrmed, randmed ja küünarnukk. Ka tervisesportlaste murekohad on sarnased – neid vaevab sageli põlve- või seljavalu. Tegelikult tulebki eriti palju vigastusi ette just tervisespordis ning sellel on omad kindlad põhjused.
Esiteks hinnatakse oma võimeid üle ning treenitakse ilma soojendust tegemata ja endale puhkepäevi lubamata. Teiseks puuduvad tervisesportlastel tihti põhjalikumad teadmised õigete treeningvõtete osas ning kiputakse eelistama ühetaolisi harjutusi. Kolmandaks vigastuste põhjustajaks on keha hoiatusmärkide ignoreerimine - tasub meeles pidada, et vigastusele eelneb enamasti kerge valu või ebamugavustunne.
Kuidas tunda ära vigastus?
Peamiseks sümptomiks on valu. Olgu see siis torkav, pitsitav, põletav või näriv, igal juhul on see esimeseks märgiks, et keha on saanud vigastada. Kõige sagedamini esinevad spordivigastused on nikastus, nihestus ja põrutus.
|
Nikastus |
Nikastuse ehk distorsiooni korral korral on kahjustada saanud liigest ümbritsevad koed ja sidemed ning sellega kaasneb liigesesidemete ülevenitus. Pole välistatud, et tekkida võib ka sidemete osaline või täielik rebend. Peamiselt tuleb nikastusi ette hüppeliigese piirkonnas ning tegemist on akuutse traumaga, mis on enamasti põhjustatud kukkumisest, kokkupõrkest või lihtsalt valest liigutusest. |
|
Nihestus |
Nihestus on selline vigastus, mille käigus liigub liigese liikuv osa vales suunas ja väljub liigeskapslist. Nii jääb liiges sundasendisse ja deformeerub. Tegemist on vigastusega, mille korral tuleb esimesel võimalusel asend korrigeerida. |
|
Põrutus |
Põrutuse põhjustab selline löök või kokkupõrge, mis jätab naha terveks, kuid naha alla hakkab tekkima hematoom. Põrutuse tagajärjel on liigutused valusad või piiratud ning mõne tunni jooksul tekib turse ja hiljem ka hematoom. Lisaks võib kaasneda ka nihestus või murd. |
Kuidas ravida?
Kasutusele tuleks võtta "3K meetod" ehk kompressioon, külm ja kõrgemale. Vigastatud koht tuleks elastiksidemega kinni siduda. Seejärel peaks vigastatud kohale asetama külmakoti. Seda võiks teha 4–6 korda päevas ja 20 minutit korraga. Istuda ja lamada tuleks selliselt, et vigastatud koht oleks südame tasandist kõrgemal. Valu korral võiks kasutada valuvaigistit. Eriti efektiivne on paikne valuvaigisti.
Millised on valuvaigistavate geelide eelised?
Valu paikseks sümptomaatiliseks raviks sobivad suurepäraselt mugavalt kasutatavad diklofenakki sisaldavad geelid nagu näiteks Olfen geel. Lokaalselt kasutatavatel valuvaigistitel ehk nahale kantavatel geelidel on mitmeid kasulikke omadusi, mis on abiks valu efektiivsel leevendamisel.
- Geeli on mugav ja lihtne peale kanda ning see imendub koheselt just seal, kus valu paikneb.
- Geeli toime on kiire ja efektiivne.
- Geel toimib paikselt ning seetõttu on sellel vähem süsteemseid kõrvalmõjusid.
- Geeli on mugav kaasas kanda.
Kuidas Olfen geele kasutada?
- Olfen on mõeldud välispidiseks kasutamiseks nahal.
- Määrige geeli nahale 2 korda ööpäevas (eelistatult hommikul ja õhtul)
- Ärge pange geeli liiga palju! Kirsi- kuni pähklisuurune kogus (1-4 g) vastab ühele annusele.
- Maksimaalne ööpäevane annus on 8 g geeli.
- Kandke geel nahale õrnalt, ilma tugevalt hõõrumata.
- Peale geeli pealekandmist peske käed.
Loe lähemalt siin
Hoiatus!
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
