Kas oleme parasiidihooajaks valmis? Parasiidid igatahes on.

01.03.2025

Selleaastane soe talv on parasiitide elu väga mugavaks teinud ja õues käivad lemmikloomad on parasiitidele kerge saak. Kui tavaliselt katab talvel maad lumi ning koerad ja kassid ei saa nii lihtsalt pinnases asuvate parasiidimunadega nakatuda, kassidel on jahipidamine raskendatud ja kirbud-puugid on külmaga passiivsed, siis sel aastal on kõik teisiti. Puugihooaeg on muutunud põhimõtteliselt aastaringseks ja ka talvekuudel on loomadelt kinnitunud puuke leitud.

Autor: Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Kujunenud olukord annab põhjust meelde tuletada - miks on vaja oma loomi ja selle kaudu ka iseennast parasiitide eest kaitsta.

Kirbud on tüütud putukad ja meil paraku väga levinud. Peamine kahju mida nad loomadele ja inimestele teevad, on allergiat põhjustavad hammustused. Kuid lisaks sellel levitavad kirbud ka paelussi, mis nakatab nii koeri-kasse, kui inimesi. Oluline on teada, et nakkuse saamiseks on vaja (paelussi vastset sisaldav) kirp alla neelata! Niisama kirbuhammustusega paelussi nakkust ei saa.
Puugid teadagi levitavad ohtlikke nakkushaigusi ja seda nii loomadele, kui inimestele. Oma koera või kassi käest küll inimene puugi poolt siirutatud haigust ei saa, küll aga on lemmikloomad puukidele ideaalseks toiduallikaks ja ka transpordivahendiks, ehk siis kui loomal ei ole puugitõrjet peal, kannab ta puugid oma inimeste juurde.
Sääsed on ebameeldivad, seda me teame kõik. Pinisevad ja hammustavad ning kublad võivad ikka väga kõvasti sügeleda. Kahjuks ei ole see kõik. Sääsed levitavad naha- ja südameusse (Dirofilaria repens ja Dirofilaria immitis), kes paraku on jõudnud ka Eestisse. Eelmisel aastal oli meediast võimalik lugeda artikleid nii koertel leitud südameussidest, kui ka inimestel üksikjuhtudena leitud nahaussidest. Kui pisut googeldada, siis on kõik need artiklid hõlpasti leitavad.
Ussidest veel. Meil on lisaks tavapärastele siin levinud ümarussidele (peamiselt solkmed ja kõõrpead) juba paar aastat kanda kinnitamas põieussid. Kui kassil või koeral tekib põiepõletik, siis tasuks õues käiva looma puhul ka põieussi kahtlustada.

Mida siis tegema peaks, et loomad ja inimesed oleks parasiitide eest kaitstud?

Välisparasiitide (kirbud, puugid, sääsed) puhul ei olegi muud head meetodit, kui tõhusad tõrjevahendid. Kuna puugid levitavad loomade peal toitudes erinevaid haigustekitajaid, võiks valida sellise vahendi, millel on puukidele peletav (toitumisvastane) toime. Peletav ja toitumisvastane toime tähendab seda, et puuk sureb enne seda, kui ta jõuab looma peal toituda ja haigusi üle kanda. Samas ei tähenda peletav toime seda, et puuk kellegi teise peale peletatakse. Pärast looma pealt doosi kättesaamist sureb puuk ära ning ei ole enam kellegile ohtlik. Kõikidel preparaatidel peletavat toimet ei ole ning osade ravimite puhul peab puuk doosi kättesaamiseks looma hammustama ja tema peal toituma. Lugege alati hoolikalt pakendi infolehti, pidage nõu loomaarsti või apteekriga ja valige oma loomale sobivaim puugitõrjevahend!

Siseparasiitide vastu võitlemisel tuleb meeles pidada, et suur hulk Eestis levinud koerte ja kasside siseparasiite on zoonoosid, ehk siis ohustavad ka inimesi. Inimeste kaitseks on peamine meede hügieen: alati pärast loomadega kokku puutumist ning pärast aias töötamist tuleks pesta käsi, eriti enne sööma asumist! Samuti tuleb alati kokku koguda oma loomade tekitatud väljaheited, et need ei saastaks keskkonda. Maapinnale jäetud koera või kassi väljaheites olevad parasiidimunad muutuvad ajaga nakkusvõimelisteks ning on seeläbi ohuks nii loomadele, kui inimestele.

Samuti on vaja igale loomale luua induviduaalne parasiiditõrjeplaan, mis sõltub sellest, milline on looma elustiil ja kas peres on ka teisi loomi. Üldine soovitus aga võiks olla selline: tubastele loomadele võiks anda ussirohtu 1-2 korda aastas, õues käivatele koertele ja kassidele lumevabadel kuudel 1 kord kuus ning kui paks lumi on maas, siis võiks talvel ussirohtu anda korra kolme kuu tagant. Pikemalt ja põhjalikumalt saab nende soovituste kohta lugeda ingliskeelselt leheküljelt www.esccap.org.

Puugikonks O'Tom 2 tk