Kas sinu kõht on reisiks valmis?

01.07.2024

Kas sinu kõht on reisiks valmis?

Kauaoodatud eksootiline puhkus on lõpuks käes. Vahutav ookean, jahutavad kokteilid, hõrgud maitseelamused päikeseloojangul... Ühtäkki aga valdab tunne, nagu keegi löönuks rusikaga kõhtu, pilt kukuks kohe kotti ning järgmisel hetkel tormad sa tuhatnelja WC poole. 


Tekst: apteeker Annika Toobal 

Kõhuhädad soojamaareisil pole midagi erakordset. Piisab vaid sellest, kui toidulauale on sattunud pisut saastunud toitu või jooki ning seda võib juhtuda mitte ainult tänavaputkas, vaid ka pealtnäha korralikus restoranis.  

Õnneks ei ole kõhulahtisus reisil enamikul inimestel tavaliselt tõsine, küll aga ebameeldiv. Enamasti on reisija kõhulahtisuses süüdi haigustekitajad, nagu bakterid, viirused või parasiidid. Umbes 80% reisijate kõhulahtisusest põhjustavad bakteriaalsed haigustekitajad (nt E. coli, Shigella, Salmonella, Vibrio cholerae), ülejäänu eest vastutavad viirused ja ainuraksed ehk parasiitsed algloomad. Need ärritavad seedetrakti ning põhjustavad sellega lahtist väljaheidet ja kõhukrampe. Välistada ei saa muidugi ka seda, et kõhulahtisuse taga on reisistress või teistsugune toiduvalik. Mõnikord haigestuvad reisijad ka alles pärast koju jõudmist, näiteks siis, kui haigustekitajal on pikk peiteaeg.

Kus ja keda häda tabab? 

Kõhuhädad tabavad inimesi sagedamini paigus, kus kliima või sanitaarpraktika on teistsugused kui kodus. Risk on suurem Mehhikos ja mujal Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.

Ka teatud inimrühmadel on suurem oht nakkus enda külge pookida. Kellel?

  • Lastel ja noortel, kel pole immuunsus täiesti välja arenenud. Noored võivad reisidel ja toitumisvalikutes olla ka seiklushimulisemad kui vanemad inimesed ja pole nii ettevaatlikud saastunud toitude vältimisel.
  • Inimestel, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem. Näiteks immuunsüsteemi pärssivate ravimite võtmine võib suurendada infektsioonide riski.
  • Inimestel, kellel on diabeet, põletikuline soolehaigus või raske neeru-, maksa- või südamehaigus. Need seisundid võivad muuta inimese infektsioonidele vastuvõtlikumaks. 
  • Inimestel, kes võtavad maohapet vähendavaid ravimeid või antatsiide. Maohappel on mikroorganisme hävitav toime, seega võib maohappe sisalduse vähenemine jätta rohkem võimalusi bakterite ellujäämiseks.

Mida pakkida reisiapteeki? 

Kõhulahtisuse kõige olulisem ravi on piisav vedeliku joomine, et ei tekiks tervist ohustavat vedelikupuudust ning organism võiks puhastuda. Kuna hädaolukord võib tabada väga ootamatult, on nutikas pakkida juba kodus reisiapteeki kaasa mõned preparaadid, et vajadusel oleksid need kohe käepärast.  

Rehüdratatsioonipulber – kõhulahtisuse ajal on väga oluline, et dehüdratsiooni vältimiseks saaksid kaotatud vedelik ja soolad organismis asendatud.

Käsimüügiravimid ägeda kõhulahtisuses raviks (toimeained nagu diosmektiid ehk looduslikku päritolu raviomadustega savi, Saccharomyces boulardii CNCM I-745), mis vähendavad kõhulahtisuse sagedust, lühendavad haiguse kestust ja aitavad taastada soolestiku mikroobide tasakaalu. Ägeda mittespetsiifilise kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks kasutatakse ka loperamiidi, mis pärsib soolemotoorikat. See kõhulahtisuse vastane toime saabub enamasti juba ühe tunni jooksul. Kui kõhulahtisus pole 48 tunni jooksul paranenud, tuleb ravi lõpetada ja konsulteerida arstiga. Loperamiid võib kõhulahtisuse küll kiiresti peatada, kuid see ei võimalda haigustekitajaid väljutada ja seetõttu võib tervenemine kauem aega võtta.

Kas kõhumuresid saab ennetada? 

Paljud reisisõbrad, kes olnud reisil kimpus kõhuhädadega, on saanud abi probiootikumidest.

Probiootikumid on kasulikud mikroobid, mis sarnanevad soolestikus elavate bakteritega. Probiootikumid aitavad säilitada soolestikus heade bakterite tasakaalu. Uuringud on näidanud, et probiootikumid vähendavad viirusinfektsioonidega seotud kõhulahtisuse riski ja lühendavad nende kestust.

Enim uuritud bakteriperekonnad on Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium infantis,  Lactobacillus rhamnosus, Bifidobacterium longum ja Saccharomyces boulardii. Kõik need on näidanud võimet teatud kõhulahtisuse korral lühendada selle kestust. Näiteks on leitud, et L. rhamnosus GG on tõhus viirusliku kõhulahtisuse korral, eriti lastel.

Kuidas valida toimivaid probiootikume?

  1. Vali probiootikum, mis sisaldab aktiivseid bakterikultuure. Seda saab kontrollida pakendilt!
  2. Jälgi kolooniaid moodustavaid ühikuid (CFU), mis näitavad iga annusega saadavate bakterirakkude arvu. Üldiselt soovitatakse valida probiootilised tooted, milles on vähemalt 1 miljard kolooniaid moodustavat ühikut ning mis sisaldavad enim uuritud perekondi Lactobacillus, Bifidobacterium, Bacillus või Saccharomyces boulardii.
  3. Üks bakteriperekond hõlmab arvukalt tüvesid (märgitud tähtede- ja numbrite kombinatsioon minetuse järel), mis annavad erinevaid tulemusi. Näiteks ägeda kõhulahtisuse korral on efektiivne Saccharomyces boulardii CNCM I-745 tüvi, Lactobacillus paracasei B 21060 tüvi või  L. rhamnosus GG 109 CFU tüvi. Clostridium difficile bakteri põhjustatud kõhulahtisuse ennetamiseks on tõhusad Lactobacillus acidophilus CL1285 ja  L. casei LBC80 tüved.

Probiootikume on mõtet kasutada, kui need on kvaliteetsed ja sisaldavad piisavalt aktiivseid, uuritud bakteritüvesid. Inimese mikrobioom on väga keeruline ja igaühel ainulaadne, mistõttu võivad inimesed reageerida probiootikumidele erinevalt. Probiootikumid ise võivad põhjustada puhitust ja gaase, samuti muutusi väljaheites, kuid see on viide sellele, et probiootikum „töötab“. Sümptomid mööduvad tavaliselt mõne aja pärast, kui keha probiootikumiga harjub. Probiootikume võiks  kasutada järjest kaks nädalast kuni kaks kuud, kuid tasub lugeda tootja soovitust pakendilt. Kahjuks pole praegu veel piisavalt raviprotokolle, mis näitaksid, millist probiootikumi, millises annuses ja kui pikalt on vaja tarvitada, et soovitud tulemust saada.

Kuidas vähendada reisil haigestumise riski?

  • Pese sageli käsi ja kui seda võimalust pole, kasuta niiskeid salvrätikuid või desinfitseerijat. 
  • Joo ainult pudelivett või muid jooke (mulliga joogid, pastöriseeritud mahlad), mis on tööstuslikult pakendatud originaalpakendisse.
  • Ära joo steriliseerimata vett kraanist, kaevust või ojast. Kui pead tarvitama kohalikku vett, keeda seda kolm minutit. Lase veel loomulikult jahtuda ja hoia seda puhtas kaetud anumas.
  • Restoranis palu veepudel avada lauas, kuna võib ette tulla, et serveeritakse kraaniveega pudeleid.
  • Hambaid pestes kasuta vett, mille kvaliteedis oled kindel, näiteks pudelivett. 
  • Väldi jääd ja jääga kokteile, kuna jää külmutamiseks võidakse kasutada ebakvaliteetset vett.
  • Vali pigem kuumtöödeldud kui toored toidud (ka mereannid). Väldi rohelist salatit, sest salateid ja muid kuumtöötlemata koostisaineid ei pesta tõenäoliselt pudeliveega.
  • Söö ainult koorimist vajavaid puu- ja juurvilju ning koori need ise. Hoidu marjadest, kui neid ei saa puhta veega pesta.
  • Väldi tänavakaupmeeste toitu, ära degusteeri tooteid turul.
  • Imiku piimasegu valmistamiseks kasuta pudelivett või keedetud vett.
  • Ära uju vees, mis võib olla saastunud.
  • Duši all käies hoia suu kinni.

Loe lisaks:

Uudised:

  • Jalad, mida julged näidata! Õige suvise jalahoolduse põhitõed

    Jalad, mida julged näidata! Õige suvise jalahoolduse põhitõed

    Loe lähemalt

  • Põiepõletik, kandidoos või..? Räägime naiste intiimprobleemidest

    Põiepõletik, kandidoos või..? Räägime naiste intiimprobleemidest

    Loe lähemalt

  • Mis aitab pohmelli vastu? Apteeker seletab, miks tekib pohmell

    Mis aitab pohmelli vastu? Apteeker seletab, miks tekib pohmell

    Loe lähemalt

  • Oi neid vallatuid ja valgeid suveöid… 

    Oi neid vallatuid ja valgeid suveöid… 

    Loe lähemalt

  • Alkohol ja suvi - suvepidude tagajärjed

    Alkohol ja suvi - suvepidude tagajärjed

    Loe lähemalt

Kõik postitused