Kätte on jõudnud aeg mil ümbritsev hakkab looma uut aastaringi ning kordumas on uus looduse elutsükkel. Paljudele inimestele võib olla see aeg aga üsna piinarikas, kuna korduma hakkab ka allergiate esinemine, mis paneb loodust vaatama hoopis teise pilguga. Rohkem hakatakse arutlema ja mõtlema looduse ilu kõrval hoopiski selle üle, mis parasjagu õitsele ja tolmlema on hakanud ehk et olukordade üle, mis võivad esile kutsuda järjekordse allergiareaktsiooni. Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum räägib allergiast ja selle ravivõimalustest.
Mis on allergia?
Tähelepanu köidavad enam ka lendavad putukad, sest osade inimeste jaoks kujutavad need endast reaalset ohtu allergiareaktsiooni tekkeks. Varakevadel on üsna tavaline, et ka ümbritsev väliskeskkond võib olla talvest tolmune, ka see võib olla häiriv inimesele, kes peab allergiareaktsioonidega toime tulema.
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Antud reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.
On inimesi, kellel on loomulik reageerimismehhanism häiritud ja neil võivad organismis kulgeda kaitsereaktsioonid teisiti, mis võib viia ülitundlikkuse välja kujunemiseni. Sellisel juhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele nendega korduvalt kokku puutudes. Selline reaktsioon ongi ülitundlikkus ehk allergiline reaktsioon ja antud tegur, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks.
Millised on allergia sümptomid?
Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Isegi väga väike allergeeni kogus võib viia tugeva reaktsiooni avaldumiseni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
Inimesed, kes on ülitundlikud teatud allergeenide suhtes kogevad järgmiseid sümptomeid:
- vesine nohu;
- aevastamine;
- köha;
- hingamisraskused;
- pisarate vool;
Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad. Kaasneda võib ka peavalu, üldine nõrkus ja ebamugavustunne. Allergiast tingitud astma korral võib tekkida hingeldus- ja õhupuudus. Kui tegemist on putukaallergiaga, siis võib ülitundlikkuse korral tekkida kiirelt õhupuudus ja ka teadvusekaotus, sellisel juhul on vajalik kiire tegutsemine ning abi osutamine. Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog.
Kuidas allergiat diagnoosida ja ravida?
Allergiat on võimalik diagnoosida mitmel viisil, näiteks iseloomulike sümptomite ja kaebuste tulemusel ning nende fikseerimisel on võimalik selgitada, mis tekitab allergilist reaktsiooni. Väga levinud on ka nahatestide ja vereanalüüside tegemine. Kui on kindlaks tehtud allergia põhjustaja siis parim viis hoiduda allergiarekatsioonist on vältida kokkupuudet allergia tekitajaga, kuid alati ei pruugi see võimalik olla.
Kui allergeenist ei ole võimalik kõrvale hoiduda, tuleb kasutada ravimeid. Koos arstiga on vajalik koostada raviplaan. Ravi oleneb sümptomite tugevusastmest ning esinemise sagedusest.
Ägeda allergilise reaktsiooni tekkel kasutatakse kohest ravi antihistamiinsete ravimitega. Apteekides on ka käsimüügis saadaval uuemad allergiaravimid, mis ei põhjusta uimasust nagu klassikalised antihistamiinikumid.
Vajalik teada, et paljudel sissevõetavatel allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Ka on apteegis saadaval silmatilgad ja ninaspreid, mis on abiks allergiareaktsiooni sümptomite leevendamisel ja/või ärahoidmisel. Kui tegemist on allergilise astmaga, siis arst peab määrama spetsiaalsed ravimid, mis aitavad bronhe lõõgastada.
Nahanähtude korral kasutatakse kreeme ja salve, mis sisaldavad glükokortikoidhormoone.
Kindlasti tuleks üle vaadata nahahooldustooted. Soovitav on nahahoolduseks kasutada tooteid, mis ei sisalda lõhna ega värvaineid.
Tervisetoode
vegetable oil,cedrus sibirica barc oii jt
5,78 €
Käsimüügiravim
Hydrocortisonum
8,13 €
Käsimüügiravim
Fluticasonum
9,53 €
Käsimüügiravim
Desloratadinum
5,80 €
Kuidas allergiat ennetada?
Parim lahendus on vältida kokkupuudet allergeeniga, seega kui võimalik, siis:
- ära suitseta;
- väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale;
- ära võta endale korterisse kodulooma, lindu ning väldi ka mujal nendega kokkupuudet;
- jälgi teateid õietolmude õhus esinemise kohta;
- ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa;
- ära võta osa heinatööst, ära maga heintel;
- niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts);
- ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli;
- kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu;
- tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu;
- ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu.
Ole valmis, sest õietolmuallergia ei maga!
- Eesti õitolmu seire (õietolmu sisaldus õhus). Andmed päevade kaupa.
- Allergia riskid. Andmed tundide kaupa.
- Allergialiit: kasulikud artiklid
Loe lisaks:
