Kevadväsimus on miski, mida väga paljud meist väidavad end varakevadel peale pikka pimedat talveperioodi tundvat. On see müüt või tegelikkus? Kui nähtus on ilmselgelt olemas, ning ilmneb igal aastal just nimelt kevadel, siis mis on selle tekitajaks? Senini puuduvad usaldusväärsed uuringud, mis oleksid kindlaks teinud selle nähtuse põhjused. Kindlasti teame aga, millised on kevadväsimuse sümptomid. Vaatame, mis need on, kuidas nendega toime tulla ja kuidas on sellega seotud nn värske õhu mürgitus.
Kevadväsimus - kas müüt või reaalsus?
Vähe on inimesi, kes peale pikka talveperioodi ei oleks ühel või teisel varakevadisel hetkel tundnud, et nad on kuidagi harukordselt väsinud või tüdinud. Rahvasuu räägib, et selline, just kevadel ilmnev enesetunde muutus, on kevadväsimus. Tegelikult ei ole teaduslikud uuringud suutnud siiani tõestada, et selline nähtus päriselt olemas oleks ja arvatakse, et tegemist on hoopis millegi muuga. Vaatame, mis võib olla selle levinud nähtuse taga, mille peamised sümptomid on väsimus ja jõuetus ja kuidas on sellega seotud nn värske õhu mürgitus.
Millised on kurikuulsa kevadväsimuse sümptomid?
- Loidus – flegmaatiline olek ja osavõtmatus muidu huvipakkuvatest tegevustest ja üritustest.
- Suurenenud unevajadus – uni võib tulla juba lõuna ajal ja ka õhtune uneaeg võib olla nihkunud varasemaks.
- Väsimus – tavapäratu ja kiirelt tekkiv väsimus nii vaimsel kui füüsilisel pingutusel.
- Meeleolulangus või tujutus – motivatsioonipuudus ja huvi puudumine ümbritseva osas.
- Energiapuudus – erinevate meeldivate tegevuste vältimine energiapuuduse tõttu.
- Vitamiinipuudus – kui kurdame arstile, et meid vaevab väsimus, teostab arst suure tõenäosusega vereanalüüsid. Vahel ilmnebki analüüside tulemusena D-vitamiini, raua või muu olulise aine puudus.
Millised võivad olla kevadväsimuse tegelikud põhjused?
Peale pikka pimedat talve, mille veedame peamiselt siseruumides, mil toidulaualt puudub värske kohalik tooraine ja mil tegeleme märgatavalt vähem aktiivsete tegevustega, tunneme end varakevadel õues viibides justkui oleks meid tabanud värske õhu mürgitus – liikumine värskes hapnikurikkas õhus võtab füüsiliselt läbi, rääkimata vaimsest pingutusest, mida õue mineku algatamise jaoks tegema peab.
Millised võivad kõike eelnevat arvesse võttes olla kevadväsimuse tegelikud põhjused?
- Talviselt kesine toidulaud. Kindlasti üks väga oluline faktor kuna me sööme suve ja sügisega võrreldes märkimisväärselt vähem kohalikku värsket toorainet. Suvel söödud täisväärtusliku kodumaise puu- ja köögiviljade vitamiinide- ja mineraalainete varud on organismis otsakorral ja poelettidel müüdava toiteväärtus on hooajaväliselt kiiresti kahanenud. Kõige sagedamini on meil puudus D-vitamiinist, B-12 vitamiinist ja rauast. Vitamiinipuuduse sümptomid on näiteks väsimus, jõuetus, loidus, hajameelsus ja apaatsus.
- Pime aeg. Sage siseruumides viibimine ja vähene päikesevalgus viivad üsna kiiresti suvepäikesega kogutud D-vitamiini varud nulli. 2018. aasta kevadel ja sügisel teostati SYNLABis uuring, mille tulemusi analüüsides ja võrreldes selgus, et kevadel on vähemalt 75 protsendil testitutest D-vitamiini tase allpool soovituslikku väärtust (> 75nmol/l). Tihti esineb D-vitamiini puudust just neil, kes pole sügisest kevadeni vitamiinipreparaati lisaks võtnud.
- Laisk elustiil. Külmad ilmad ja lühikesed päevad soodustavad diivanil vedelemist. Mida vähem ennast liigutada, seda raskem on aktiivse liikumisega uuesti alustada ja seda rohkem oleme me väsinud. Pole siis ime, et kevadel kasvõi kerget kepikõndigi tegema minnes võtab ootamatult kiiresti võhmale ja väsimus saab nii mõnestki optimistlikult alustanust võitu.
- Värskelt selja taha jäänud viirustehooaeg. Organism võib kevadeks olla viiruste põdemise järgselt kurnatud. Liigagi tihti toovad läbipõetud viirused endaga kaasa ka tüsistused nagu kopsupõletik või südamelihasepõletik, mis on eriti sagedased gripi ja koroonaviiruse põdemise järel. Ka siin on seletamatu väsimus üheks märgiks, mis võib anda pikalt tunda.
Toidulisand
Metüülkobalamiin, foolhape
18,34 €
Toidulisand
Kolekaltsiferool
21,35 €
Toidulisand
Vitamiin B12, foolhape
15,95 €
Toidulisand
Raud ja vitamiinid B2, B6, B12 ja C
22,55 €
Nipid, mille abil kevadväsimusest kiiremini üle saada
Inimene, kes on kevadel väsinud, võib küll teada, mis talle kasulik on, kuid tegevused, mis selle muutmiseks vajalikud on, võivad tunduda hoopiski kurnavad, nagu näiteks sport. Seetõttu peakski alustama enesetunde parandamisest läbi vitamiinide ja mineraalide taseme normi viimise, mitte esimese asjana jooksurajale suundumisest. Iga asi omal ajal ja õiges järjekorras – nii ei kaasne suurema tõenäosusega ka motivatsioonilangust kevadväsimusest üle saamise teekonnal.
- Toitumine ja vitamiinid. Pimeda perioodi tagajärjel võib meil üsna suure tõenäosusega olla tekkinud D-vitamiini puudus, mille üheks sümptomiks on väsimus. Ka C-vitamiini tase kipub olema kevadel madalam kui sügisel, sest kodumaistes köögiviljades C-vitamiini sisaldus talve jooksul aina langeb, mistõttu kevadel ei saa organism enam sama toiduga seda vitamiini piisavalt kätte. Vitamiine ja mineraalaineid lisaks võttes tuleks meeles pidada, et osa neist toimivad n-ö kombinatsioonis ehk üks ei pruugi hästi imenduda, kui teisest on organismis puudu. Paljud vitamiinid on rasvlahustuvad – see tähendab, et imendumiseks on vaja ka rasvu toidus. Sellised rasvlahustuvad vitamiinid on A-, D-, E- ja K- ning osad B-grupi vitamiinid. Loomsetest toiduainetest imendub raud paremini kui taimsetest, taimse raua imendumisele aitavad kaasa C-vitamiin, fosfor, vask ja koobalt. Raua omastamist pärsivad liigne kaltsium ja tsink, kohvi või tee samaaegne tarbimine koos rauarohke toiduga ja muidugi ka alkoholi tarbimine. Kaltsium piimatoodetes pärsib raua imendumist. C-vitamiini imendumist takistavad alkohol ja suitsetamine, söögisooda, aspiriin ja paratsetamool.
- Kindel une ja ärkveloleku rütm. Kindlasti peaks jälgima, et vajalikud unetunnid saaks täis ning vältima peaks lõunauinakuid, kuna see võib edasi lükata õhtust uinumise aega ja vähendada seeläbi ööune tunde. Kui unega on probleeme, siis und aitab parandada näiteks melatoniin ja rahustavad ning und soodustavad taimeteed.
- Mõõdukas füüsiline koormus. Aktiivse liikumisega peaks alustama mõõdukas tempos, eriti kui väsimus on suur. Üle ei tohiks pingutada kuna see võib tekitada hoopiski suuremat kurnatust ja vastumeelsust liikumise suhtes. Alustada võiks kasvõi tempokast kõnnist ja jätkata hiljem sörkjooksu või muu meelepärase spordialaga.
- Päikesevalgus ja loodus. Kevadpäike lausa kutsub õue ja sellele kutsele tasub võimalusel alati vastata. Eriti mõnus on see peale pikka sügis-talvist perioodi. Unustada ei tohiks aga päikesekaitset – ka kevadine päike võib põhjustada päikesepõletust. Selge on see, et päike parandab märgatavalt meeleolu ja tõstab enesetunnet ning selle toel kaob vaikselt aga kindlalt ka väsinud enesetunne.
Toidulisand
Askorbiinhape
8,15 €
Toidulisand
Magneesiumtsitraat, tsink, erinevad B-vitamiinid
18,10 €
Toidulisand
Raudglükonaat, raud(II)ammoniumtsitraat
25,41 €
Toidulisand
Kaltsium, kolekaltsiferool, magneesium
10,78 €
Toidulisand
Vitamiin-C,vitamiin-D3
15,36 €
Toidulisand
C-vitamiin, puruststud kibuvitsa mari
16,18 €
Loe lisaks:
