Kodumaise reisi apteek

01.04.2025

Autor: Victoria Makarov
Apotheka proviisor

Ilmad lähevad järjest ilusamaks ning see tähendab, et tärkab taas soov rohkem reisida, et loodust nautida ning pere ja sõpradega kvaliteetaega veeta. Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem reisima just Eesti piires. See on eriti kevadel ja suvel, suurepäraseks viisiks avastada looduse ilu või saada põnevaid kultuurielamusi. Kevad on ideaalne aeg nii matkamiseks, linnareisiks kui ka spaapuhkuseks. Loodus on ärkamas ning see muudab matkamise ja looduses viibimise eriti nauditavaks.

Äärmiselt oluline on meeles pidada, et ilm on meie laiuskraadidel kevadeti väga muutlik. Seetõttu oleks mõistlik riietuda kihiliselt, eriti kui on plaan looduses liikuda. Lisaks võiks matkates kanda veekindlaid jalatseid. Riietuse valikul võiks looduses liikudes arvestada veel ka puukide ja muude võimalike putukatega ning vajadusel kasutusele võtta tõrjevahendid.

Vaatamata sellele, et Eestis on tihe apteegivõrgustik, oleks ka kodumaal reisides mugavam ja turvalisem võtta kaasa hästi varustatud reisiapteek – vaid nii saab olla valmis ootamatusteks. Reisiapteek on igal reisil väga oluline, seda isegi Eestis, sest sõltumata sihtkohast võib ette tulla erinevaid tervisemuresid. Vaatame, mida võiks reisiapteeki pakkida.

Isiklikud ravimid ja toidulisandid

Kindlasti tuleks veenduda, et kogu reisi ajaks oleks kaasas piisavas koguses retseptiravimeid, mida regulaarselt tarvitatakse. Enne reisi võiks võtta ühendust oma arstiga, kes vajadusel kirjutab vajalikke ravimeid juurde. Tuleks mõelda ka ravimite kättesaadavusele – võib juhtuda, et mõnes väikeses maa-apteegis ei ole spetsiifilisi ravimeid piisavas koguses kohe saada – seega võiks need enne reisi juba välja osta ja reisikotti pakkida. Sama olulised on ka muud vajalikud preparaadid (käsimüügiravimid ja/ või toidulisandid), mida inimene pidevalt tarvitab. Ka sellised abivahendid nagu näiteks silmatilgad, sest kevadine tuul võib silmi kuivatada.

Üldised ravimid

Nagu igapäevaelus, võib ka reisimise ajal, ette tulla igasuguseid ootamatuid olukordi. Selleks, et olla valmis, võiks reisiapteegis olemas olla ravimid peamiste levinud vaevuste vastu.

Valuvaigistid ja palavikualandajad

Kõige levinumad valuvaigistid ja palavikualandajad on ibuprofeen ja paratsetamool. Ibuprofeenil on lisaks ka põletikuvastane toime, ning seda ei sobi kombineerida teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (deksketoprofeen, naprokseennaatrium jne). Kindlasti tuleks ravimite valimisel konsulteerida kas arsti või apteekriga, kuna erinevad valuvaigistid toimivad erinevalt ning nemad oskavad soovitada, milline ravim on kõige tõhusam konkreetse olukorra jaoks. Meeles tasuks pidada ka seda, et juhul, kui tarvitatakse muid ravimeid (näiteks vererõhku alandavad ravimid, verevedeldajad, diabeediravimid jne), siis valuvaigisti võib nende toimet mõjutada. Igaks juhuks võiks reisil kaasas olla ka termomeeter selleks, et halva enesetunde korral kehatemperatuuri kontrollida.

Ravimid allergia vastu

Kevadeti on Eestis üsna levinud õietolmuallergia – õitsevad mitmed puud (nt lepp, kask ja saar) ning hiljem ka rohttaimed. Kel esineb allergiaid, peaks ka selle grupi ravimitele mõtlema.

  • Antihistamiinid (allergiatabletid, toimeaineteks on tsetirisiin, loratadiin, desloratadiin jne). Need aitavad vähendada sügelust, vesist nina ja aevastamist. Ravimi valimisel tuleb arvestada, et mõned allergiaravimid võivad põhjustada unisust.
  • Ninaspreid allergilise nohu vastu aitavad kinnise või vesise nohu vastu, mis on tingitud allergiast. Näiteks, kortikosteroide sisaldavad ninaspreid vähendavad limaskesta turset ja põletikku ning antihistamiin-ninaspreid on kiire toimega, aidates leevendada allergilist nohu.
  • Soolahuse ninasprei võiks samuti kaasas olla, kuna see aitab nina limaskesta niisutada ja puhastada.

Allergia ennetamiseks võib kanda vajadusel maski, kuna see vähendab õietolmu sissehingamist. Kui inimene on allergiline, siis tasub ka õietolmu ennustusi jälgida – Eesti ilmajaamad ja allergialiidud väljastavad infot, milline on parajasti ja lähitulevikus õietolmu tase. Need, kel esineb on tugevat allergiat või astmat, võiksid enne reisi arstiga konsulteerida, et vajadusel ka retseptiravimeid reisile kaasa võtta (näiteks tugevamad antihistamiinid või astmaravimid). Soovitatav on kaasa võtta ka kreemi putukahammustuste vastu, mis leevendab nahaärritusi ja allergilisi reaktsioone.

Seedimist toetavad ravimid

Nii reisimine ise, uued toidud kui ka stress võivad põhjustada kõhulahtisust. Kõige populaarsemad on sel juhul absorbeeriva toimega preparaadid (aktiivsüsi, ränigeel, diosmektiid jne), mis koondavad oma pinnale teisi aineid, gaase (näiteks toidumürgistuse korral) ning probiootikumid, mis taastavad soolestiku mikrofloorat ja aitavad ennetada reisist tingitud kõhuhädasid. Toidumürgituse korral võib kasutada ka rehüdratatsioonilahuseid, mis aitavad taastada vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu pärast oksendamist või kõhulahtisust. Saadaval on ka natuke spetsiifilisem ravim (toimeaine loperamiid), mis aeglustab soole motoorikat ja aitab kiiresti peatada ägeda kõhulahtisuse. See ei sobi juhul, kui kahtlustatakse bakteriaalset infektsiooni. Samuti sobib see ainult lühiajaliseks kasutamiseks.

  • Ravimid kõhukinnisuse vastu
    Pikad autosõidud, muutunud toitumine või vähene liikumine võivad põhjustada kõhukinnisust. Kindlasti tasub püüda jälgida tavapärast dieeti ehk vältida harjumuspäratut toitu ning süüa rohkem kuidaineid. Kaasas võiksid olla kas looduslikud lahtistid, mis stimuleerivad soolte tööd või ravimid, mis pehmendavad väljaheidet ja soodustavad roojamist.
  • Kõhugaasid ja puhitus
    Kui kõht on pärast söömist punnis ja olemine ebamugav, siis on abiks simetikooni sisaldavad ravimid, kuna need vähendavad gaase ja leevendavad kõhupuhitust. Tähelepanu võib pöörata ka taimsetele abivahenditele (näiteks piparmündi eeterlikku õli sisaldavad kapslid) või kaaluda tavalise apteegitillitee joomist reisi ajal, kuna see võib aidata lõõgastada seedetrakti ja vähendada puhitust.
  • Kõrvetiste ja refluksi vastased ravimid
    Juhuks kui peaksid tekkima kõrvetised või refluks, võiks kaasas olla antatsiidid, mis neutraliseerivad maohapet ja leevendavad kõrvetisi. Aga siinkohal tuleb meeles pidada, et antatsiidid võivad mõjutada paljude ravimite imendumist seedetraktist. Pikemaajaliste probleemide korral aitavad prootonpumba inhibiitorid (näiteks omeprasool, pantoprasool, esomeprasool jne), aga sellisel juhul tuleks enne konsulteerida kas arsti või apteekriga. Seedimisprobleemide ennetamiseks on soovitatav süüa kerget ja kiudainerikast toitu ning juua piisavalt vett, et vältida kõhukinnisust. Samuti tasub vältida liiga rasvaseid ja vürtsikaid toite, kui on teada, et need põhjustavad seedeprobleeme.

Külmetus

Kevadel on üsna levinud erinevad külmetuse sümptomid: nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Eestis reisides võiks külmetuse vastu kaasa võtta käsimüügiravimeid apteegist. Nohu ja ninakinnisuse vastu sobib reisiapteeki pakkimiseks merevee sprei, mis niisutab nina limaskesta ja aitavad nohu korral nina puhastada. Kasutada võib ka hüpertoonilist meresoolalahust, mis aitab ninaturset vähendada. Kui on vaja nina lahti teha, siis selleks on saadaval ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavaid spreid, aga oluline on märkida, et neid ei tohi kasutada üle 7 päeva järjest ning jälgida tuleb vanusepiirangut pakendi infolehel. Eesti kevadilm võib olla jahe ja tuuline, mistõttu võib kurguärritus või kurguvalu kergesti tekkida. Selle vastu tasuks reisiapteeki lisada, kas imemistabletid valu leevendamiseks või antiseptilise ja põletikuvastase toimega kurgusprei. Kõiki neid ravimeid saab Eesti apteekidest ilma retseptita. Kui sümptomid püsivad üle nädala või muutuvad raskeks (näiteks kõrge palavik, hingamisraskused), tasub pöörduda arsti poole.

Esmaabi

Ka haavahooldusvahendid on oluliseks osaks reisiapteegist, eriti kui on plaanis matkata, rattaga sõita või looduses liikuda. Vaatame, millised on peamised haavahooldusvahendid, mida võiks kevadisele kodumaisele reisile kaasa võtta.


  • Haavapuhastusvahendid, mis desinfitseerivad haava ja ennetavad põletikku;
  • Antiseptilised salvrätikud - kiireks puhastamiseks, kui vett ja seepi pole käepärast;
  • Steriilsed marlisidemed või haavatampoonid - suuremate haavade või marrastuste katmiseks, samuti haava puhastamiseks;
  • Erineva suurusega plaastrid, õhku läbilaskvad haavaplaastrid;
  • Veekindlad plaastrid vihmase ilma või ujumise ajaks;
  • Villiplaastrid, mis aitavad jalatsite hõõrumisel;
  • Põletikuvastane kreem või salv (näiteks pantenooli, kloorheksidiindivesinikkloriidi või polüvidoonjodiidi sisaldavad vahendid). Seda võib kasutada kui haav on sügavam ja on oht põletikuks.

Aktiivse reisija esmaabikotis võiksid kaasas olla ka käärid (haavatampoonide või sidemete lõikamiseks), teip või haavasideme kinnitusrull (kui plaastrid ei püsi hästi peal), ühekordsed lateks- või nitriilkindad (hügieeni tagamiseks, näiteks kellegi teise haava hooldamisel), pintsetid (näiteks võõrkehade eemaldamiseks haavast). Traumade jaoks võib kaasa võtta ühekordse külmakompressi, külmageeli või põletiku- ja valuvaigistava geeli.

Kindlasti tasuks arvestada, et Eestis on kevadel puugid juba väga aktiivsed, seega tasuks võimalikuks puugi eemaldamise vajaduseks valmis olla. Reisiapteegis võiksid seetõttu olla ka puugitangid. Puugid võivad levitada borrelioosi ja puukentsefaliiti, seetõttu on oluline teada, kuidas hammustust vältida ja kuidas tegutseda, kui puuk on juba nahale kinnitunud. Puukentsefaliidi vastu on vaktsiin olemas ja seda on soovitatav teha, kui inimene viibib palju looduses. Borrelioosi vastu vaktsiini pole, seega on ennetus kõige olulisem.

Hooldusvahendid

Kevadel võiks lisada reisiapteeki ka kreemi putukahammustuste vastu, mis leevendab nahaärritusi ja allergilisi reaktsioone. Alates aprilli lõpust võivad sääsed ja puugid olla aktiivsed, seega hea oleks kui kaasas oleks ka putukatõrjevahendid. Päikesekreem võiks olla SPF 30 või rohkem, kuna kevadine päike võib näo ja käed kergesti ära põletada. Huulepalsam (soovitavalt SPF-iga) kaitseb kevadise tuule ja päikese eest. Samuti peaks olema kaasas kindlasti käte desinfitseerimisvahend, sest seda on mugav kasutada enne söömist või pärast looduses viibimist.


Pea meeles!
Kui lähed loodusesse või matkale, võta kaasa rohkem haavahooldusvahendeid, putukatõrjet ja villiplaastreid. Kui viibid linnades, võib väiksemast reisiapteegist piisata, kuid allergiatabletid ja valuvaigistid võivad siiski kasuks tulla. Kui reisid koos lastega, siis võiks laste jaoks kindlasti lisaks kaasas olla sobivad ravimid ning laiendatud reisiapteek (näiteks laste paratsetamool, ninasprei, antihistamiinid jne). Vaatamata sellele, et kõik eelpool nimetatud ravimid ja vahendid on müügil Eesti apteekides, tasub koostada reisiapteek hoolikalt, et abi oleks vajadusel kohe käepärast. Seda eriti sellepärast, et väiksemates kohtades ja loodusmatkadel ei pruugi läheduses üldse ühtegi apteeki olla. Samuti võivad apteegid öösel või nädalavahetusel suletud olla. Ravimeid tuleb alati kasutada vastutustundlikult ja alles pärast arsti või apteekriga konsulteerimist.

Uudised:

  • Õietolmuallergia - igakevadine nuhtlus

    Loe lähemalt

  • Ole külmetusest kiirem! Astu pelargoonijuure abil külmetusele vastu.

    Loe lähemalt

  • Kuidas rauapuudust ära tunda, ennetada ja leevendada?

    Loe lähemalt

  • Kolm levinud allergia liiki - päikeseallergia, mereandide allergia ja ravimiallergia

    Loe lähemalt

  • Kuidas säilitada ravimeid ja teisi apteegitooteid?

    Loe lähemalt

Kõik postitused