Apteekrid puutuvad oma igapäevatöös kokku erinevate haigusjuhtude ja tervisemuredega. Üheks levinumaks apteegi külastamise põhjuseks on allergia. Allergia puhul on tegemist üsnagi üldise mõistega ja enne nõustamise alustamist tuleb proviisoril kindlasti uurida, millise allergiaga on tegemist. Vaatame koos Apotheka proviisori Uljana Jazõkovaga lähemalt kolme levinud allergia liiki: päikeseallergia ehk fotodermatiit, mereandide allergia ja ravimite allergia.
Mis on päikeseallergia?
Kevad on käes! Lisaks sellele, et päikest on nüüd oluliselt rohkem, on see ka mitu korda intensiivsem kui sügis-talvisel perioodil. Enam ei olegi nii kaugel aeg, mil ilmad muutuvad soojemaks ja paksud riided saab kapinurka panna, et kergemalt kaetuna õues soojust nautida. Kahjuks ei too päike ja soojus endaga kaasa ainult häid emotsioone vaid ka suurema vastutuse oma naha kaitsmise osas. Üheks põhjuseks, miks oma nahka paremini kaitsta ja kätt pulsil hoida, on päikeseallergia. Kuigi nii mõnigi meist on selle teemaga varasemalt juba kokku puutunud ning oskab sellega, kas toime tulla või seda ennetada, siis paljude jaoks võib sellest saada täiesti uus väljakutse.
Päikeseallergiat nimetatakse ka fotodermatiidiks. Põhimõtteliselt kujutab see endast patoloogilist seisundit, mille korral immuunsüsteem reageerib ülemäära tugevalt päikesevalgusele, eriti UV-kiirgusele, põhjustades põletikku ja muid ebameeldivaid sümptomeid nagu punetus (erüteem), põletikuga kaasnevad villid, sügelus ja põletustunne. Nende spetsiifiliste nahanähtudega võivad kaasneda ka üldised sümptomid nagu nõrkus ja kehatemperatuuri tõus. Nagu juba mainitud, siis tegemist on haigusega, mis võib tekkida nii inimestel, kel on eelsoodumus nahahaigustele, kui ka neil, kel pole varem nahaga seotud probleeme üldse esinenud.
Apotheka proviisor Uljana Jazõkova toob välja ka peamised fotodermatiidi tekkepõhjused, milleks on kindlasti geneetiline eelsoodumus ja näiteks ka mõni juba olemasolev naha haigusseisund nagu psoriaas, ekseem või atoopiline dermatiit. Sellest tuleneb ka esimene soovitus — alati oma naha eest hoolt kanda! — ja seda eriti siis, kui peaks esinema mõni eelpool mainitud nahahaigustest. Pidev niisutus, ägenemiste ennetamine, alati päikese käes viibides päikesekaitse kasutamine (vähemalt 30-50 SPF) või naha katmine riietega. Üleüldse tuleks igal võimalikul moel kaitsta oma nahka liigse päikesevalguse eest, kuna ka tugevad päikesepõletused, millega kaasneb naharakkude kahjustus, võivad osutuda fotodermatiidi tekkepõhjuseks. Soovituslik on vähendada ka õues päikese käes viibimise aega, eriti ajavahemikus 10:00-16:00, mil päike on eriti aktiivne ja intensiivne. Naha tundlikkust päikese suhtes võivad suurendada ka teatud ravimid, nagu antibiootikumid, antidepressandid, hormonaalsed preparaadid, mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (nii suukaudsed, kuid ka eriti lokaalsed). Siinkohal tuleks kohe ära mainida ibuprofeen, naprokseen, ketoprofeen ja ka diklofenaki baasil valmistatud kreemid/geelid/salvid. Kasutades neid ravimeid valu ja põletiku leevendamiseks päikeselisel ja soojal ajal, tuleks jälgida, et piirkond, kuhu ravimit määritakse, oleks kaetud — vaid nii saab vältida nahapõletuste teket toimeaine reageerimisel päikesega. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka naha kokkupuudet teatud taimedega. Üheks levinumaks taimeks, mis tekitab fotodermatiiti on kindlasti ka Eestis kasvav karuputk. Taime mahla sattumine nahale ajal, mil see saab päikesevalgusega reageerida, võib tekitada tõsist nahaärritust, silma sattumisel aga lausa pimedaks jäämist. Selleks, et sellist nahareaktsiooni vältida, tuleks alati nahka riietega kaitsta, kui suundute piirkonda, kus karuputk võib aktiivselt kasvada. Kui kokkupuude on juba toimunud tuleks kiiremas korras loputada nahka rohke veega ja otsida meditsiinist abi (nt kontakteeruda oma perearstiga).
Kuidas päikeseallergiat ennetada ja ravida?
Fotodermatiidi diagnoosi püstitamisega tegeleb dermatoloog. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis on esmatähtis oma nahka päikese eest kaitsta ja hoolitseda nahabarjääri eest läbi pideva naha niisutuse (siia kuulub ka rohke vee joomine palaval ajal, mis samamoodi niisutab nahka seespidiselt). Seda võiksime nimetada ka nö päikeseallergia profülaktikaks. Uljana Jazõkova rõhutab, et päikesekaitsekreemi tuleb peale kanda piisavas koguses ja seda juba 20-30 minutit enne õue minekut. Lisaks tuleb seda uuendada iga kahe tunni tagant ja ujumise järel peale veest väljumist.
- Apteekrid saavad pakkuda, kas suukaudseid või lokaalseid allergiavastaseid ravimpreparaate. Tugeva reaktsiooni korral saab neid kindlasti kombineerida. Toime põhineb histamiini (aine mida keha toodab vastusena allergeenidele) blokeerimisel, läbi mille väheneb nii sügelus kui ka põletik.
- Üheks variandiks lisaks suukaudsetele allergiaravimitele on lokaalne kortikosteroid hüdrokortisooni baasil kreem, mis parandab nahka läbi põletiku mahasurumise.
- Oluline on vajadusel pöörduda dermatoloogi poole, kuna esmatasandil on apteekri abi ülalmainitud variantidega piiratud. Mõnikord ei pruugi nendest abivahenditest piisata ja on võimalik, et inimene vajab hoopis arstiabi.
Mereandide allergia
Mereandide allergia näol on tegemist immuunreaktsiooniga, mis tekib, kui organism reageerib teatud valkudele, mida leidub kalas ja koorikloomades. Uuringud on näidanud ka seda, et olulist rolli mereandide allergia arenemisel mängib geneetiline taust. Sümptomite raskusaste varieerub kergest nahalööbest ja sügelusest kuni tõsisemate sümptomiteni nagu hingamisraskused, kõriturse või isegi anafülaktiline šokk, mis vajab kiiret meditsiinilist abi. Lisaks mainitud sümptomitele võib esineda iiveldust ja oksendamist, kõhuvalu, peavalu, väsimust ja unisust. Sümptomid ilmnevad mõne minuti kuni tunni jooksul pärast mereandide söömist. Just nagu fotodermatiidile on ka mereandide allergiale iseloomulik see, et reaktsioon võib tekkida, mis iganes eluhetkel ja isegi inimestel, kes on varem mereande ilma igasuguste probleemideta tarbinud.
Kuidas mereandide allergiat ennetada ja ravida?
Mereandide allergia diagnoosimisega tegeleb allergoloog. Antud allergilise reaktsiooni tõhusaks ennetamiseks on allergiat põhjustavate mereandide (ka krevetid, vähid, homaarid, kala) täielik vältimine, ning õigeaegne diagnostika koos individuaalse raviplaani koostamisega. Apteegid saavad pakkuda histamiini blokeerivaid suukaudseid ravimeid, kutsuda kiirabi ja jälgida inimese seisundit. Kriitilises olukorras võib olla vajalik adrenaliini süstimine.
Üheks mereandide allergia võimalikuks profülaktiliseks meetodiks, mille on välja toonud kliinilised uuringud, on toitumise mitmekesisus ja varajane kokkupuude erinevate toiduainetega — mida varasemas eas laps erinevate allergeenidega kokku puutub, seda suurema tõenäosusega areneb immuunsüsteem nii, et suudab nendega edukalt kohaneda. Samas on tõsi ka see, et immuunsüsteemi areng ja kokkupuude allergeeniga ei pruugi alati allergiat ennetada, ning meeles tasuks pidada seda, et allergenidega kokkupuude peaks olema juhitud ja kontrollitud, et vähendada võimalikke riske.
Aina rohkem on kuulda ka sellest, kui olulist rolli mängib immuunsüsteemi arengus ja allergiate tekkes soole mikrofloora ehk mikrobioom. On leitud, et soolestiku mikrofloora mitmekesisus ja hea tasakaal võivad mõjutada keha allergiliste reaktsioonide teket. Kiudainete, puu- ja köögiviljade ning fermenteeritud toitude rohke tarbimise tulemusena areneb tervislik mikrobioom, mis omakorda aitab vähendada allergiate teket.
Ravimiallergia
Ravimiallergia puhul on tegemist olukorraga, kus immuunsüsteem reageerib ravimi toimeainele või abiainetele vallandades allergiale spetsiifilise reaktsiooni kergest nahalööbest kuni tõsise anafülaksiani. Ainsaks tõhusaks viisiks, kuidas ravimiallergiat ravida on allergeeni ehk toimeaine täielik vältimine, nagu ka mereandide allergia puhul. Ravimiallergia tekkimisel on kõige olulisem koheselt ravimi võtmine lõpetada. Kui kergema reaktsiooni puhul võib piisata histamiini blokeeriva ravimi võtmisest, siis tõsise reaktsiooni korral võib olla vajalik adrenaliini kasutamine ja kiirabisse pöördumine. Nagu näha, siis on tegelikult üldine tegutsemise skeem kõigi eelpool mainitud allergiate puhul üpriski sarnane. Kõige sagedamini põhjustavad allergilist reaktsiooni antibiootikumid (nt penitsilliin, sulfoonamiidid), valuvaigistid (mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid ehk NSAID-id nagu ibuprofeen, diklofenak, aspiriin) ja mõned vaktsiinid (eriti munavalku ja želatiini sisaldavad vaktsiinid).
Uljana Jazõkova juhib erilist tähelepanu NSAID-dele (ibuprofen, aspiriin), kuna just see ravimirühm on inimestele eriti kergelt kättesaadav. Mida siis on oluline teada NSAID-ide ostmisel ja tarvitamisel? Uljana Jazõkova selgitab, et kui inimene on astmaatik, siis enne antud ravimite kasutamist, tuleks pidada nõu oma raviarstiga. Seda just sellepärast, et tegemist on ravirühmaga, mille puhul võib olla seos hingamisteede reaktsioonide (bronhospasm) ja anafülaksiaga. Uuringud näitavad, et umbes 10% astmaatikutest kogevad tõsiseid hingamisprobleeme (hingamisraskused, vilistav hingamine, köha, anafülaksia) NSAID-ide kasutamise järel. Astmaatikutel, kes on tundlikud aspiriinile, võib tekkida tõsine astmahoog, mida nimetatakse aspiriinindutseeritud hingamisprobleemideks.
Ka laialdaselt kasutusel olev ibuprofeen võib tekitada tõsiseid nahareaktsioone. Siin tuleb mängu ka seos ibuprofeeni ja päikese vahel. Ibuprofeen (nagu ka teised NSAID-id) suurendavad naha tundlikkust päikese suhtes, mille tulemusel keha ülitundlikkus ravimi suhtes võib põhjustada omakorda veel ka UV-kiirgusega reageerimisest tingitud päikeseallergiat. Kui rääkida anafülaksiast ja ibuprofeenist, siis anafülaksia risk on üldiselt vähetõenäoline, välja arvatud juhtudel, mil esineb eelsoodumus, näiteks astmaatikutel. Üldiselt on risk seda suurem, mida suurem ibuprofeeni annus jõuab organismi. Sageli tulebki nõustamise ajal välja, et inimene on iseseisvalt ja ilma arstiga konsulteerimata korraga tarbinud kahekordseid annuseid —näiteks 800 mg ibuprofeeni lubatud 400 mg asemel. Siinkohal ongi oluline rõhutada, et iseseisvalt, ilma arstiga konsulteerimata, ei tohiks annuseid suurendada.
Uljana Jazõkova kutsub üles kõiki, kes on allergilised mis iganes aine suhtes, alati lugema toitude koostist (poes, restoranis, kohvikus), toidu tellimisel teavitama teenindajat oma allergiatest, ning tugeva ja ohtliku allergia korral alati kandma endaga kaasas esmaabivahendit nagu adrenaliini süstal. Ka apteegi külastamisel oleks hea alati apteekrit olemasoleva ravimiallergia osas informeerida, et apteeker oskaks paremini aidata ja sobivat ravimit pakkuda. Väga oluline on tunnetada oma keha, selle eest hoolt kanda ja olla teadlik võimalikest reaktsioonidest, et õigeaegselt reageerida. Apteekrid on alati valmis aitama ja nõustama!
Loe lisaks:
