„Kas ma panen selle kodus külmkappi?” on väga sage küsimus, kui apteegist ostetakse peale määritavat salvi, kreemi või silmatilkasid. Ravimiga kaasasolevale infolehele on märgitud lühidalt kõige olulisemad asjad, mida konkreetset ravimit kasutades teadma pead. Peaaegu kõige tähtsam on aga jäetud infolehe lõppu ja kannab pealkirja „kuidas säilitada“. See lühike lõik on üks oluline põhjus, miks ravimeid peab säilitama originaalpakendis.
Autor: Hellika Loide
Apotheka proviisor
Koduse ravimivaru säilitamine
Koduse ravimivaru puhul on üliolulised kaks asja. Esiteks, ravimid peavad olema kõikidele pereliikmetele leitavad. Olgu nendeks siis ootamatult tekkiva valuvaigisti või sidumismaterjali, ka näiteks plaastrite vajadus. Teiseks, peavad need olema sealjuures ka „laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas”. Selline on tavaliselt infolehe säilitamise peatüki esimene lause. Ravimid on sageli värvilise kattega ja lapsed näevad vanemaid ja vanavanemaid neid regulaarselt võtmas. Teadvustage tavapäraseid ravimeid võttes iga kord, et need on konkreetse pereliikme omad ja lapsed ei tohi omapäi ravimeid kasutada. Et täielikult välistada võimalus ravimitel väikelaste kätte sattumiseks, pange igapäevased ravimid peale manustamist silma alt ära. Enamikele ravimitele ja toidulisanditele on märgitud „ei vaja säilitamisel eritingimusi”. See tähendab, et ravimit hoitakse toatemperatuuril (reeglina vahemikus 15 –25 kraadi) ja normaalse õhuniiskuse juures. Nimetatud tingimusi ei ole võimalik saavutada vannitoas, kus on liiga niiske ja kõikuv temperatuur. Samuti köögis ja kõrgel kapi otsas, kus mõlemas on liiga soe ning aknalaual või akna lähedal, kus on otsene päike. Sama kehtib ka küttekolde läheduses ja autos hoidmise kohta. Kuna magamistuba on sageli jahedama temperatuuriga, siis võiks magamistoa kapp olla hea valik.
Külmkapis hoidmine
Mõned ravimid (insuliinid, ravisilmatilgad) vajavad säilitamist külmkapis, aga peale avamist võivad jääda teatud ajaks toatemperatuurile. Ära looda aga heale mälule! Lisaks insuliinidele ning silmatilkadele on pealemääritavatel salvidel ning ka siirupitel sageli piirang, kui kaua peale avamist on ravim kasutuskõlblik. Avamise hetkel oled kindel, et see jääb meelde, ent ravimi vajaduse tekkimisel on avamisaeg lootusetult meelest läinud ja rohi jäetakse igaks juhuks võtmata. Seega on tark alati kirjutada avamisaeg pakendile. Liiga kaua avatuna hoitud ravimite toime on kontrollimata ja võib olla tervisele ohtlik. Riknemise märgiks võib olla muutunud lõhn, värv, tekstuur ja põhja tekkinud sade. Külmkapis säilitamise juures on oluline, et ravim ei asuks liiga külmakeha lähedal vältimaks külmumist. Külmkappi vajavate ravimite pakendile on märgitud „hoida temperatuuril +2...+8 kraadi” ja ka nende puhul kehtib säilivusaja piirang. Väga tugevalt lõhnavaid ravimeid tasub hoida hoolikalt suletud pakendis, vajadusel tihedalt suletud minigrip kilekotis ja teistest ravimitest eraldi – nii väldid lõhna levikut.
Kosmeetika ABC
Kosmeetika puhul on säilitamistingimused sarnased. Pakendile ja purgikesele/pudelile märgitakse avatuna säilimise aeg – oleme seda harjunud jälgima näokreemide ja toonikute puhul. Päikesekreemide puhul unustame tihti, et uueks hooajaks on eelmise aasta päikesekreemi soovituslik lahtisena säilitamise aeg möödas ja kreem enam oma ülesannet ei täida. Et kreem säiliks viimse piisani kvaliteetne, kasuta kreemi kättesaamiseks purgist spaatlit. Nii väldid sisu saastumist bakteritega (näpud pole iial nii puhtad), sulge kreem korralikult korgiga alati peale kasutamist ja säilita õigetes tingimustes. Kui kreem lõhnab teisiti, on muutunud värvi või tekstuuriga (vesine, tükiline), siis on ta suure tõenäosusega riknenud.
Hambaharja vahetamine
Üks asi, mis regulaarselt veel põhjalikku tähelepanu vajab, on hambahari. Selleks, et hambahari täidaks oma eesmärki täielikult, on vaja harja iga kolme kuu järel uuendada. Uus hambahari on mõistlik kasutusele võtta peale viirus- või bakteriaalse haiguse põdemist ja kindlasti peale hambakivi eemaldust või hammaste soodapesu. Kulunud harjastega hari ei täida enam oma põhjalikku puhastusfunktsiooni, liiga pikalt vahetamata hari kogub mustust ja ideaalses vannitoa niiskuses ka baktereid. Oluline on lasta harjastel kahe pesukorra vahel täielikult ära kuivada (kate on vajalik ainult hambaharja transportimiseks) ja mitte jagada oma hambaharja sõbraga.
Aegunud ravimid
Paar korda aastas tuleks kriitilise pilguga üle vaadata kodune ravimivaru. Sordi välja ravikuurist ülejäänud ravimid. Näiteks kaks tabletti antibiootikumi peale hambaravi protseduuri, kasutuseta jäänud ravimid kui raviskeemi muudeti ja midagi jäeti välja, samuti väikelastele mõeldud ravimid, mis suurema lapse puhul pole enam sobivas annuses. Ka üle soovitusliku avatuna säilitamise aja läinud siirupid ja kõik aegumistähtaja ületanud ravimid vii väärkasutamise või mürgistuste vältimiseks jäätmejaama või apteeki.
Mida viia apteeki? Ainult ravimid! Ravimi pakendil on kirjas, kas tegemist on käsimüügi- või retseptiravimiga, teistel toodetel sellist kirjet ei ole. Toidulisandi pakendil kirjas, et tegemist on toidulisandiga (inglise keeles ka food supplement). Toidulisandid, loodustooted, hügieenitarbed ja kosmeetika ning näiteks paljud vitamiinid ei ole ohtlikud jäätmed ning need võib pakendist eemaldada ja panna tavaprügi hulka. Meditsiiniseadmed, sealhulgas plaastrid, söetabletid, süstlad, kraadiklaasid ja glükomeetrid ei ole ravimid ja neid apteegis vastu ei võeta. Meditsiiniseadmete puhul jälgi pakendil olevaid juhiseid, sest osa neist on segaolmejäätmed, osa võib liigituda ohtlikeks jäätmeteks või ka elektroonikajäätmeteks. Ohtlikud meditsiiniseadmete jäätmed tuleb viia lähimasse jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti (jäätmejaama või kogumisringi raames). Elektroonikaseadmed saab viia jäätmejaama või suuremates kauplustes asuvatesse elektroonikajäätmete kogumiskasti. Elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Purkidest, tuubidest, pudelitest ega blistritest ära ise ravimijääke välja võta.
Apteeki ravimeid viies peaks kott olema läbipaistev ja kergesti avatav, et üleandmisel on võimalik veenduda, kas kotis on sisu, mida on apteeki lubatud tuua. Kindlasti ei ole tohi hävitada ravimiülejääke kraanikausist või WC-potist alla uhudes.
