Kuumarabandus – mis see on ja kuidas seda ära tunda?

Kuumarabandus on seisund, mille puhul kõrge välistemperatuuri ja vedelikupuuduse koosmõjul kuumeneb keha üle. Kuumadel suveilmadel esineb seda seisundit sageli, aga see võib ilmneda ka näiteks saunamõnudega liialdamisel. Kuumarabandusest räägib täna Apotheka proviisor ja Revali Raeapteegi juhtaja Triinu Entsik-Grünberg.

Kuidas annab keha märku kuumarabanduse ohust?

Kuumarabanduse puhul võib kehatemperatuur tõusta üle 40 kraadi ja organism ei suuda enda jahutamisega enam hakkama saada. Tavaliselt on see seotud vedelikupuudusega, kuna meie organismi loomulik jahutussüsteem on higistamine. Higistamisega kaotatakse palju vedelikku ja organismile vajalikke soolasid, mis tekitab janu.

NB! Kui janu ei rahuldata, ei suuda organism ka end jahutada.

Sel põhjusel tekivad esmased sümptomid, mis võivad osutuda ka eluohtlikuks:

Tekib higistamine, peavalu ja südamepekslemine;
Pulss kiireneb, nahk on katsudes kuum, punetav ja niiske.

Kui nendele sümptomitele ei reageerita, organismi vedelikukaotust ei kompenseerita ja keha maha ei jahutata, siis nähud süvenevad:

Nahk muutub jahedaks ja kuivaks;
Võib tekkida kohin kõrvus, peapööritus, oksendamine ning nõrkus, mis võib viia minestuseni.

Kuumarabandus võib põhjustada ka segadus häireid ja segast kõnet. Vedelikukaotusest võivad tekkida ka epileptilised krambid, mis võivad samuti viia teadvuse kaotuseni. Raskeimatel juhtudel võib organism langeda koomasse, elundid võivad kahjustuda ja tagajärjeks võib olla surm.

Kes peavad ülekuumenemise ohu ees eriti ettevaatlikud olema?

Kõige haavatavamad on:

Väikelapsed, kelle keha termoregulatsioon ei ole veel täiesti välja arenenud;

Eakad, kelle puhul see enam piisavalt tõhusalt ei toimi.

Mõlema riskirühma puhul on ühtlasi raskendatud vedelikukao taastamine, mis suurendab organismi ülekuumenemise riski veelgi.

Väikelapsed ja ka liikumisraskustega eakad ei pruugi suuta end ise kaitsta ning kuuma käest aegsasti ära minna. Ka ei pruugi nad suuta omal käel organismi vedelikuvajadust rahuldada. Nende eest tuleb erilist hoolt kanda. Väikelapsed satuvad reeglina ohtu siis, kui nad on jäetud päikese kätte vankrisse või palavasse autosse.

lapsed ja päike

Eakad peaksid arvestama, et nende organismi võime end jahutada ei ole enam endine, ja olema veelgi ettevaatlikumad kuuma päikese käes viibimisel ning vedeliku tarbimisel.

Mis vahe on ülekuumenemisel ja kuumarabandusel?

Meditsiiniliselt räägitakse ennekõike kuumarabandusest, mis on keha ülekuumenemisest ja vedelikupuudusest tingitud seisund. Selle puhul ei suuda organism termoregulatsiooni mehhanismide puuduliku või ebaadekvaatse reaktsiooni tõttu kehatemperatuuri tõusu ohjeldada. Nii võib organismi temperatuur kerkida eluohtlikult kõrgeks ehk üle 42 kraadi. Kuumarabandusele eelneb ülekuumenemine, mida ei tohi lasta edasi areneda eluohtlikuks seisundiks.

Missugused tervisemured võivad ülekuumenemist mõjutada?

Kuumade ilmadega kohanevad raskemini ja tunnevad end kehvemini südameprobleemidega inimesed.

Kuumarabandus võib põhjustada nõrka ja halba enesetunnet ning viia minestamiseni, kuna perifeersete veresoonte laienemise tõttu vererõhk langeb. Seega on automaatselt riskirühmas kõik need, kes võtavad vererõhku alandavaid ravimeid. Tihtipeale on kuumadest ilmadest mõjutatud ka need, kes põevad mõnda närvisüsteemi haigust.

Keha termoregulatsiooni tõhusust vähendavaks teguriks loetakse ka kroonilisi haigusi. Mõningate haiguste raviks peab näiteks kasutama diureetikume, mille ülesanne on vedeliku väljutamine organismist, et vältida turseid, aga need suurendavad kiirendatud vedelikukaotuse tõttu ühtlasi ka ülekuumenemise ohtu.

ulekuumenemine

Kuidas ära tunda, et organism on vedelikupuuduses?

Vedelikupuudus tekib, kui inimene kaotab rohkem vedelikku, kui tarbib. Täiskasvanud inimese ööpäevane veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta. Lastel on sama näitaja sõltuvalt vanusest 40–150 ml kehakaalu kilogrammi kohta – mida väiksem on laps, seda suurem vedelikuvajadus tal on.

Imiku või väikelapse puhul on esmasteks vedelikupuuduse sümptomiteks suukuivus, kuivad huuled ja keel. Samuti sissetõmbunud põsed või lõge. Vedelikupuudust võib kahtlustada ka juhul, kui väikelaps pole 3–4 tunni jooksul pissinud, või siis, kui lapse nutuga ei kaasne enam pisaraid. Väikelapsel võivad nii kiire ärrituvus kui ka loid olek viidata veepuudusele.

Täiskasvanutel annavad veepuudusest aegsasti märku tugev janu, aga ka väsimus, kurnatus, pearinglus või segadustunne. Vedelikupuuduse puhul tekib ka harvem vajadus urineerida ja uriin võtab tumedama värvi.

Kuidas anda esmaabi ülekuumenenud kannatanule?

Kuumarabanduse puhul tuleks kannatanu viia viivitamatult varju või jahedasse ruumi, kannatanu lahti riietada ja teda jahutada. Jahutamisele aitab kaasa liikuv õhk, aga väga tõhus on ka külm mähis, millega jahutada pead, kaela, kaenlaaluseid ning kubemepiirkonda. Kui haige on teadvusel, siis tuleks talle anda juua jahedat vett. Eelistada võiks mineraalvett, et aidata taastada higistamisega kehast väljutatud mineraalainete tasakaalu, vett võiks anda pigem palju.

Kindlasti tuleks jälgida kannatanu teadvust. Kui inimene kaotab teadvuse või oksendab, tuleks ta asetada stabiilsesse küliliasendisse ja jälgida tema hingamist. Kui tekivad krambid, tuleb jälgida, et inimene ennast ei vigastaks, ja pärast krampe keerata ta jälle küljele. Kannatanu jahutamisega tuleb jätkata, kuni kehatemperatuur on langenud 38 kraadini. Kuna kuumarabandus on ohtlik tervislik seisund, tasub kiirabi kutsuda kasvõi veendumaks, et kõik on korras.

Mida peaks silmas pidama sooja ilmaga sportides/võisteldes?

Tervisesportlased, keda vaevavad südame-veresoonkonna haigused, võiksid palaval päeval sportimisest siiski loobuda. Kui võistluste aega ei ole võimalik reeglina ise valida, siis palavate ilmadega niisama tervisesportimiseks on mõistlik valida varahommik või hilisõhtu.

päike ja sport

Sportimisel on kõige olulisemal kohal vedeliku tarbimine ja seda mitte ainult füüsilise aktiivsuse ajal, vaid ka juba ette. Riietus peaks olema võimalikult õhuke ja hästi õhku läbi laskev ning komplekti peaks tingimata kuuluma ka müts. Päikesekaitseks tasuks kasutada just sportlastele mõeldud päikesekreemi, mis ei kaota higistades kohe oma mõju.

Mis võiks olla autos või matkakotis, et end kuuma eest kaitsta?

Suvel võiks alati olla käepärast päikesekaitsekreem, samuti ka spetsiaalne teepuuõli sisaldav jahutav ja põletikuvastane hüdrogeel päikesepõletuse puhuks. Kuna higistamisega väljutame kehast mineraalaineid, mida tavaline vesi taastada ei aita, võiks kaasas olla ka mineraalainete kadu vältiv joogipakike. Ja viimase, kuid kohe kindlasti mitte vähemolulisena, müts.

NB! Kuumal suvepäeval …

Kanna õhukesi ja hästi hingavaid riideid ning päikese käes kindlasti ka peakatet.
Põlenud nahk ei suuda keha maha jahutada. Päikesepõletuse ennetuseks tuleks kasutada päiksekaitsekreemi ja seda regulaarselt uuendada.
Lapsi ei tohiks mingil juhul jätta kuuma päikese meelevalda vankrisse ega ka autosse. Ka täiskasvanud peaksid vältima kuuma päikese käes magamist.
Joo tihti ja väikeste lonksudega, et organism saaks kaotatud vedelikuvarud taastada.
Väldi alkoholi tarbimist, kuna see soodustab vedeliku väljutamist kehast.
Kui vähegi võimalik, võiks raskeid treeninguid või füüsilist tööd päeva kõige kuumemal ajal vältida.