Aneemia on maailmas kõige levinum verehaigus, mis mõjutab inimese enesetunnet ja heaolu väga olulisel määral. Väsimus ja jõuetus, kahvatu jume ja seedehäired on vaid mõned sümptomitest. Aneemial on palju erinevaid põhjuseid.
Apotheka apteeker Karina Udaltsova selgitab, mis on aneemia ja millised on aneemia erinevad tüübid.
Aneemiat nimetatakse ka kehvveresuseks, mis annab päris hea vihje selle terviseprobleemi olemuse kohta. Tegemist on maailmas kõige levinuma verehaigusega, mille korral on veres normist vähem punavereliblesid ehk erütrotsüüte või sisaldub neis normist vähem erütrotsüüte. Selle tulemusena ei suuda veri piisaval tasemel hapnikku kopsudest kudedesse transportida. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on aneemiat mingil eluetapil esinenud vähemalt veerandil inimestest.
Aneemia võib olla erinevat tüüpi, sõltuvalt sellest, milline on selle põhjus. Mõned tavalisemad aneemia tüübid on:
- Rauavaegusaneemia: tekib siis, kui kehas on puudus rauast, mis on vajalik punaste vereliblede moodustamiseks. See on ka kõige levinum aneemia vorm ning otseselt seotud toitumisega.
- Rasedusaegne aneemia: rauavaegusaneemia liik. Raseduse ajal naiste kehas tsirkuleeriv vedeliku (sh vere) maht suureneb, kuid kahjuks keha ei suuda punaseid vereliblesid vastava kiirusega toota. Lisaks palju rauda kulub loote vajaduste rahuldamiseks.
- Vitamiin B12 ja foolhappe defitsiidist põhjustatud aneemia: tekib juhul, kui kehas on puudus B12-vitamiinist või foolhappest, mis on vajalik punaste vereliblede moodustamiseks.
- Hemolüütiline aneemia: tekib siis, kui punased verelibled hävitatakse kiiremini kui organism need uutega asendada jõuab.
- Talasseemia: pärilik haigus, mille puhul punased verelibled ei moodustu nii nagu peaks.
- Verekaotusaneemia: tekib siis, kui keha kaotab suurel hulga verd, näiteks verejooksu või vigastuste tõttu.
Millised on rauavaegusaneemia sümptomid?
Raud on inimorganismis täiesti asendamatu ja keha annab selle puudusest kohe ka häälekalt märku. Esimese tuntava sümptomina ilmnevad tavaliselt väsimus ja jõuetus. Ka füüsilise koormuse taluvus langeb märgatavalt ning süda võib hakata juba kergel pingutusel kloppima. Lisaks võib esineda õhupuudust, peavalu ja kohinat kõrvus. Osadel inimestel võib süveneda või välja kujuneda südamepuudulikkus. Välistest märkidest viitab rauavaegusaneemiale kahvatu nahk, lõhed suunurkades ning haprad juuksed ja küüned. Raskematel juhtudel võib isegi keel valulikuks muutuda ja isu kaduda või muutuda.
Kuidas aneemia diagnoositakse?
Kuna rauavaegusaneemiast on otseselt mõjutatud jus nimelt veri, siis käib ka diagnoosimine eelkõige vereanalüüside abil. Laboratoorse analüüsi aluseks on hemogramm, mille abil tehakse kindlaks, milline on hemoglobiini tase, erütrotsüütide arv ja hematokriti väärtus ning seda, kas esineb muutuseid erütrotsüütide indeksis. Selleks, et kindlaks määrata aneemia vorm ja vereloome seisund, teostatakse vajadusel vereäige mikroskoopia. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhiste järgi diagnoositakse aneemia naistel siis, kui hemoglobiin* on alla 120 g/L, rasedatel siis kui see on alla 110 g/L ja meestel siis kui see on alla 130 g/L.
Kõik vanuserühmad ja hemoglobiini näitajad aneemia korral | |
---|---|
Vanus/sugu |
Hgb (g/l) |
Lapsed 6 k. - 5 a. |
<110 |
Lapsed ≥ 5 a. - 12 a |
<115 |
Lapsed ≥ 12 a.- 15 a. |
<120 |
Naised (≥ 15 a.) |
<120 |
Rasedad |
<110 |
Mehed (≥ 15 a.) |
<130 |
Kes kuuluvad aneemia riskigruppi?
Aneemiast on ohustatud eelkõige
- beebid ja koolieelikud;
- teismelised kiire kasvuspurdi ajal;
- viljakas eas ja rasedad naised;
- vanemad inimesed, kelle toidulaud ei sisalda piisavas koguses rauarikkaid toiduaineid.
Kuidas aneemiat ennetada ja ravida?
Aneemia ennetamiseks võib aeg-ajalt vaadata üle järgmised punktid:
- Tuleks hoida dieet tasakaalus ja jälgida, et toit sisaldaks piisavalt rauda, nagu näiteks liha, muna, maks ja oad.
- Peaks olema kindel, et raua imendumine ei ole häirunud. Selleks on oluline, et kroonilised haigused, mis takistavad raua imendumist, nagu näiteks tsöliaakia ja gastriit, oleksid õigeaegselt diagnoositud ja raviga kontrolli alla saadud.
- Võiks kontrollida, et lastel intensiivsel kasvuperioodil ja naistel raseduse ja imetamise ajal, oleks rauanäidud normis.
Alati ei piisa inimese enda pingutustest ning aneemiast lahtisaamiseks on vajalik tarvitusele võtta lisavahendid. Eriti oluline on see siis, kui lisaks hemoglobiiniline on madal ka ferritiin. Tuleb pidada meeles, et rauavaegusaneemia ravis on kõige olulisem teha kindlaks aneemia põhjus, seega aneemia diagnoosi saamiseks tasub alati konsulteerida arstiga. Alles seejärel saab aneemia põhjuse likvideerida või olukorda parandada.
Tuntumad vahendid rauavaegusaneemia leevendamiseks on B12, foolhape ja rauapreparaadid.
Raud
Rauatabletid on head hemoglobiinikergitajad, millest paljud sobivad kasutada ka raseduse ajal ja sünnitusjärgselt. Aga millist rauda valida ja miks soovitatakse sageli rauda koos C vitamiiniga võtta?
Kõige paremini imendub heemne raud (pärineb loomsetest allikatest). Taimsetest allikatest pärit mitteheemne raud imendub halvemini, kuid just see kolmevalentne rauavorm (Fe3+) domineerib tavatoidus (ca 85-90%). Imendumiseks peab kolmevalentne raud redutseeruma kahevalentseks (Fe2+), millele aitab kaasa maohape või vitamiin C. Just seetõttu soovitataksegi võtta rauda koos C vitamiiniga.
Huvitav fakt: enamus Eesti turul müüdavatest preparaatidest on hästi imenduvas vormis ehk Fe2+ kujul.
Toidulisandites eksisteerib raud soolavormis, millest sõltub mõningal määral ka imendumine. Raua enam levinud soolavormid on hüdroksiid, glükonaat, diglütsinaat, sulfaat, fumaraat ja tsitraat. Teatud rolli mängib imendumise määral ka ravimvorm (kõige uudsem on hetkel liposoomne raud). Rauapreparaadi valik sõltub eelkõige soovitud eesmärgist. Kiireks hemoglobiini tõstmiseks võib arst määrata 100 mg rauda, mis annab tulemusi juba esimese kuuga.
Keskmine ööpäevane raviannus on 100-200 mg (täiskasvanul), soovitatavalt ühe manustamiskorrana 1 tund kuni 30 minutit enne sööki. Kõrvaltoimete esinemisel ning vähese rauapuuduse korral on võimalik manustada ka üle päeva.
Kahjuks on kiirel imendumisel ka oma hind, sest nii on kõige kõrgem ka kõrvaltoimete tekkimise oht. Kõige ebameeldivamad kõrvaltoimed on seedehäired nagu kõhukinnisus ja kõhuvalu ning väljaheite ja hammaste värvi muutused.
Valides madalama rauasisaldusega preparaadi (15-50 mg) koos C vitamiiniga, on võimalik hemoglobiini 4-6 kuuga tõsta ning sealjuures madalama kõrvaltoimete riskiga. Sellist manustamisskeemi tasub kasutada aneemia ennetamiseks, kui on olemas aneemiale viitavad ohumärgid või soodumus.
NB! Tabletist/siirupist imendub ainult osa pakendile märgitud rauast. Seega moodustavadki madalama sisaldusega rauapreparaatidest saadud raud ja rauavaesest toidust saadud raud kokku päevanormi.
Väga oluline on rauapreparaate mitte võtta samaaegselt piima, tee, kohvi, alkohooli, karastusjookide ja tanniinidega, kuna need pärsivad raua imendumist. Neid peaks vältima nii kaks tundi enne rauapreparaadi võtmist kui ka kaks tundi peale seda.
B12 ja foolhape
Vitamiin B12 ja foolhappe defitsiidist põhjustatud aneemia tekib juhul, kui kehas on puudus B12-vitamiinist või foolhappest, mis on vajalikud punaste vereliblede moodustamiseks.
Tegemist on megaloblastilise aneemiaga ehk B12 ja foolhappe puuduse tõttu tekivad ebanormaalselt suured punaverelibled. Lisaks võib häiruda ka valgevereliblede ja trombotsüütide loome. B12 on lisaks vajalik müeliini sünteesimiseks ja foolhape selleks, et raseduse ajal areneks loote aju ja seljaaju normaalselt.
Normaalse söömise ja tervislike eluviiside puhul vitamiin B12 defitsiidi ei esine. B12 vitamiini saab peamiselt loomsest toidust, piimatoodetest ja munadest ja mingil määral ka rikastatud teraviljatoodetest. B12 imendumist pärsivad peamiselt erinevad seedetrakti haigused ja seisundid, kuid ka alkoholism.
B12 defitsiidist põhjustatud aneemia korral B12 vitamiini manustatakse süstidena ning ravikuuri pikkuse määrab arst.
Tavaline B12 profülaktiline annus on 500-1000 μg päevas. Sellest kogusest imendub ainult osa, seega sellised suured annused on ohtutud.
Foolhapet saab rohelistest lehtköögiviljadest, pruunis riisis, maksas, neerudes ja osades puuviljades nagu apelsinides ja banaanides ning foolhappe õigel tasemel on toitumisel suur roll. Foolhappe puudust esineb sageli ka raseduse ajal, mil selle vajadus kasvab, krooniliste ja raskete haiguste korral ja imendumist pärssivate ravimite tarvitamisel.
Foolhape puudusest tingitud aneemia korral raviannust määrab arst. Raviannused on alati märkmisväärselt kõrgemad (ca 5 mg), kui profülaktilised (400-600 μg päevas).
*Hemoblobiini taset saab mõõta ka valitud Apotheka apteekides. Vajalik on eelregistreerimine.
Loe lisaks:
- Mis vitamiine ja mineraalaineid vajavad veganid?
- Organismi jaoks olulised vitamiinid: mis need on, kuidas neid võtta ja mida teha, kui tabletti on raske neelata?
- Kuivad ja väsinud silmad - 3 viisi, kuidas silmade tervist parandada
- Eksamid tulemas? Loe kolme nippi, kuidas parandada mälu!
- Miks just B-grupi vitamiinid on olulised ajule ja närvisüsteemile?