Neelamine on meie kehale loomulik tegevus. Me ei mõtle sellele tegevusele ei süües ega juures - enamasti. Neelamisraskusi võivad tekitada mõningad toidud ja maitsed, kuid ka haigustest tingitud ilmingud, näiteks kurguvalu. Räägime psühhiaater Imre Rammuliga neelamishäire psüühilisest poolest ja püüame leida lahendust, mida teha, kui erinevatel põhjustel on raske neelata.
Tihti tekitavad neelamisraksusi ka liiga suured "ampsud" - erinevad tabletid, mida on oluline just valmiskujul manustada. Miks võib olla raske neelata?
Neelamisraskuste taga ei pruugi tegelikult peituda ühtegi häiret või probleemi, eriti kui selle põhjuseks on valus kurk või lapse jaoks ebasobiva suuruse või kujuga tablett, kuid kui see süveneb või kordub, siis tasuks kindlasti mõelda nii põhjustele kui ka potentsiaalsetele lahendustele.
Miks võib olla raske neelata?
Dr Rammul selgitab, et iga neelamisraskus ei pruugi olla tingitud neelamishirmust, kuid neelamishirmuga kaasneb pea alati neelamisraskus. Saame eristada kahte omavahel seotud probleemi – neelamishäiret ja neelamishirmu.
Neelamishäire ehk düsfaagia korral on tegemist raskustega toidu liikumisel suust läbi neelu ja söögitoru makku. Tegemist on üsna harva esineva häirega ning kõige sagedamini on see põhjustatud suu, neelu või söögitoru haigustest, vahel ka erinevate närvisüsteemi kahjustuste tagajärjel.
Võimalikud põhjused:
|
|
Neelamishäirete tagajärjel võib organism sattuda vedelikupuudusesse. Samuti alaneb sageli kehakaal ning nõrgeneb immuunsus. Kopsupõletikkude oht suureneb ja neelamishäire tagajärjel hakkab inimene vältima sotsiaalseid olukordi, et ei peaks koos teistega sööma.
Fagofoobia ehk neelamishirm on harvaesinev kuid tõsine foobia, mille korral esineb suur hirm neelamise ees ning mis võib vahel põhjustada isegi söömisest ja joomisest täielikult loobumist. Kõige sagedamini välditakse siiski teatud tekstuuriga toiduaineid, näritakse toit liiga peeneks ja kuivaks või kurdetakse selle üle, et toiduosakesed jäävad neelamise ajal ebameeldivalt kurku kinni. Fagofoobiale oma olemuselt väga lähedane häire on lämbumishirm, mille korral esineb kartus toidu või tablettide neelamisega seotud lämbumise ees, mitte neelamisprotsessi kui sellise ees. Mõnikord võib lämbumishirm kaasneda ka fagofoobiaga.
Fagofoobia korral on tõsine oht toitumishäirete tekkeks kuna söömisprotsessi hirmus hakatakse sageli vähendama toidukordi. Psüühilised ärevusnähud, nagu näiteks suurenenud hingamissagedus, võivad olukorra veel hullemaks teha, kuna toit võib seeläbi ka reaalselt kurku kinni jääda, mis omakorda tekitab veelgi suuremat tõrget järgmiste toidukordade ees. Dr Rammul lisab, et vahel piisab fagofoobia tekkeks vaid ühest eraldiseisvast õnnetust olukorrast, kus toit või muu võõrkeha kurku kinni jääb ja lämbumistunnet tekitab. Peale juhtunut hakatakse paaniliselt kartma olukorra kordumist ja püsiv probleem ongi käes.
Kuidas neelamishäirega toime tulla?
Neelamishäirega toimetulekul on oluline kindlaks teha probleemi algpõhjus - vaimne või füüsiline - ja alustada sealt.
- Kui tegemist on konkreetse haiguse tagajärjel tekkinud neelamishäirega, siis tuleks püüda haigus välja ravida või see ei ole võimalik, siis võimaldada korralikku taastusravi, et taastada neelamisfunktsioon nii suures ulatuses kui vähegi võimalik. Vahel ei ole ka võimalik neelamisfunktsiooni taastada, siis tuleks õppida sellega võimalikult edukalt elama ja võtma vajadusel kasutusele abivahendid.
- Kui tegemist on psüühilise häirega ehk põhjused on puhtalt psühhogeensed, siis soovitab psühhiaater dr Imre Rammul teha koostööd psühhiaatri ja psühholoogiga ning leida endale sobilik teraapiavorm nagu näiteks kognitiivne käitumisteraapia või eksponeerimisteraapia. Vahel võib olla vajalik ka medikamentoosne ravi antidepressantide või teiste ärevust vähendavate ravimite näol.
Neelamishäirega elamiseks tuleks:
- Otsida professionaalset abi, tuvastada põhjus ja alustada (taastus)ravi
- Tegeleda probleemi psüühilise poolega ja katsetada erinevaid teraapiavorme
- Söögikordade ajal tarvitada vedelikku iga ampsu järel, et lihtsustada neelamist
- Võtta väiksemaid ampse ja närida toit rahulikult läbi (kuid mitte liiga kuivaks!)
- Valida söömiseks pehmemaid ja kergemini neelatavaid toite
- Kasutada söömise ajal tähelepanu kõrvale juhtivaid ja ärevust vähendavaid vahendeid nagu näiteks telekas, muusika või põnev jutuajamine kaaslasega
Aga ma olen ju terve!?
Oled vaimselt ja füüsiliselt terve, kuid vaatamata sellele seisad silmitsi olukorraga, kus on tarvis neelata midagi, mida nii väga neelata ei soovikski - näiteks ebameeldiva maitse või ebasobiva suurusega tablett? See polegi nii haruldane. Eriti sageli kurdetakse apteekritele, et lastel on raskusi mõrude või suurte tablettide neelamisega. Õnneks ei ole olukord tänapäeval enam sugugi lootusetu.
Mida teha, kui laps ei taha tabletti neelata?
Pole saladus, et lapsed üldjuhul ei soovi ravimeid võtta. Seda eriti siis, kui tabletil on kibe, mõru või muul moel ebameeldiv maitse. Lisaks maitsele ja lõhnale häirivad lapsi sageli ka ravimite tekstuur ja suurus. Lisamure tekib siis, kui tabletti on vaja poolitada ja läbi selle avaneb ravimi sisemuses peituv mõru maitse veelgi enam.
Apteekritel on nüüd lahenduseks pakkuda uus ja põnev toode – Medcoat. See on uus uuenduslik ja auhindu võitnud Rootsis välja töötatud toode, millega kasutaja saab ise vahetult enne ravimi võtmist spetsiaalse aplikaatori abiga tablettidele ja kapslitele peale kanda meeldiva maitsega katte. Toodet võib kasutada täiskasvanutel ja lastel alates hetkest, mil nad suudavad terveid või poolitatud tablette alla neelata. Paigaldaja kasutamine on väga lihtne ja lastele ka lõbus ning huvipakkuv tegevus.
Tabletikatet võiks soovitada:
- kui lapsed peavad võtma tablette (nt antibiootikumid)
- neelamisraskuste korral
- kui tablett on suur või raskesti neelatav (ka kareda pinnaga toidulisandid)
- kui kehva maitse ja lõhnaga tabletti ei tohi purustada ega poolitada (nt toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid)
- kui tabletti tohib võrdseks annusteks jagada, aga mõru maitse endiselt segab
Kliendid, kes on ostnud kate vähemalt korra, on jaganud meiega oma tagasisidet:
Anneli (40)
Olin hiljuti olukorras, kus mu tütar pidi võtma pikemat aega antibiootikume. Tabletid tundusid lapse jaoks suured ja nende neelamine oli harjumatu ja ebamugav. Esimesed paar tabletti saime hädaga võetud, kuid mida aeg edasi seda rohkem laps vastu hakkas. Lõpuks kaasnesid ravimi võtmisega sellised jonnihood, et küsisin nõu perearstilt, kes siis meile seda katet soovitaski. Esiteks saime tablette koos katta ja lapse jaoks oli see põnev nokitsemine ja teiseks läksid suured tabletid kaetuna nii kergelt alla, et probleemi justkui enam ei olnudki. 
Indrek (27)
Minul on olnud lapsest peale hirm või ebamugavustunne ravimite neelamise ees. See sai alguse mõrumaitselistest rohtudest, mida lapsena mingil perioodil võtma pidin. Alguses ma arvasin, et see vastumeelsus läheb täiskasvanuks saades üle, kuid tegelikult kestab see siiani. Kohe kui tablett vastu suu limaskesta läheb, tekib minus tugev vastikustunne. Minu foobia ei ole küll nii äärmuslikult väljendunud, et see mu igapäevaelu segaks, kuid ravimite võtmine on siiani problemaatiline ja tekitab minus füüsilist vastumeelsust. Apteekrile seda mainides pakkus ta mulle tabletikate välja, kinnitades et läbi selle ühtegi kibedat või mõru maitset tunda ei ole, ja nüüd olengi seda toodet edukalt kasutanud juba mitu kuud. Oleks minu lapsepõlves selline variant olemas olnud, poleks mul tõenäoliselt sellist foobiat tekkinudki.
Loe rohkem:
- Organismi jaoks olulised vitamiinid: mis need on, kuidas neid võtta ja mida teha, kui tabletti on raske neelata?
- Millised iluvitamiinid tõesti toimivad ja kuidas neid õigesti võtta?
- Mul on kõrge kolesterool - ja siis? Apteeker annab nõu
- Miks tekib aneemia? Räägime põhjusest, ravist ja eelkõige ennetamisest
- Miks just B-grupi vitamiinid on olulised ajule ja närvisüsteemile?
