Päikesekaitsevahendite hulk apteegis võib võtta silme eest kirjuks: kreemid, õlid, päikesekaitsepulgad, ihupiimad ning erinevad spreid ja aerosoolid. Apteeker Janika Tähnas selgitab, mille poolest päikesekaitsetooted teineteisest erinevad ning kuidas leida endale sobivaimad.
Levinud on eksiarvamus, et päikesekaitsevahendeid kasutades ei ole võimalik saada soovitud kuldpruuni jumet. Hoopis vastupidi – apteegi valikus olevad päikesekaitsetooted aitavad ära hoida päikesekahjustuse teket ning muudavad jume kestvamaks, aidates kaasa melaniini ühtlasemale tootmisele. Lisaks aitavad need vähendada võimalust allergiate, pigmendilaikude ja kortsude tekkeks. Kõikidele päikesekaitsevahenditele on peale märgitud SPF ehk päikesekaitsefaktor, mis iseloomustab nende kaitsevõimet UVB-kiirguse eest. Teisisõnu märgib see aega, kui kaua võib kaitsevahendit kasutades päikese käes viibida ilma nahka kahjustamata. Enamasti on 1 SPF võrdne 15–20 minutiga, heledama ning õrnema nahaga inimestel on see aeg lühem.
Oluline on ka peale kantava päikesekaitsevahendi kogus. Mida tagasihoidlikumalt inimene päikesekaitsevahendid nahale kannab, seda sagedamini tuleb protseduuri korrata. On teada, et SPF15 blokeerib ca 93% UVB kiirtest, SPF30 97% ning SPF50 aga 98%, mis näitab, et täielikku 100%-list kaitset päikesekaitsevahenditega ei saavutata, ka ei saavutata märkimisväärselt suuremat kaitset SPF50-ga. Küll aga on SPF30 ja SPF50 vahe väga oluline inimestele, kellel on perekondlik eelsoodumus nahavähi tekkeks, või on tegemist tundliku ja õrna nahaga. Kehale mõeldud SPF võiks siinses laiuskraadis olla esmaste suviste päikesevannide puhul vähemalt 30, näole ning lastele on mõistlik kasutada 50 päikesekaitsefaktoriga kreemi.
Lisaks on paljudes päikesekaitsevahendites ka UVA-kiirte vastane kaitse. Kui varasemalt on peetud nahavähi tekkelt ohtlikumaks rohkem UVB-kiiri, siis aasta-aastalt lisandub uurimistöid, mis näitavad ka UVA-kiirte mõju nahavähi riski tõstmisel. UVA kiired moodustavad ca 95% maapinnani jõudvatest UV-kiirtest ning on sama intensiivsusega kogu päeva vältel, jõudes meie nahani ka läbi pilvede ja klaasi. UVA-kiired jõuavad sügavamale naha kihtidesse ja peetakse ka enneaegse naha vananemise põhjustajaks. Päikesekaitsevahendites annavad UVA kaitse nt titaandioksiid või tsinkoksiid.
Mis on mis?
Päikesekaitsekreemid ning losjoonid on siiani olnud kõige levinumad päikesekaitsetooted. Enamasti on need kõige niisutavamad ning seepärast sobivad hästi kuivemapoolse nahaga inimestele. Neid kantakse peale samamoodi kui mistahes teisi kreeme – seepärast on oluline, et kreem imenduks hästi ning ei jätaks kehale ning kätele rasvast tunnet. Soovitame proovida näiteks Bionike Sun SPF30+ päikesekaitselosjooni, mida võib kasutada nii kehal kui ka näol ning mis sobib eriti esimeste päikese käes viibimiste jaoks ning tundliku ja väga heleda naha korral.
Päikesekaitsespreid ja -aerosoolid – Kreemidele ning losjoonidele on alternatiiviks spreid ja aersoolid, mida on lihtne kehale kanda ning mille kasuks räägib vedelam koostis, mis aitab neil kiiremini imenduda. Nende puhul tuleb aga hoolikas olla ning veenduda, et kõik kehaosad saaksid ühtlaselt kaetud. Samuti ei soovitata spreisid kanda näole, vaid eelistada näopiirkonnas päikesekreemi, mis on oma omadustelt niisutavam kui sprei. Soovitame proovida näiteks Avene Sun päikesekaitsespreid, milles sisalduv fotostabiilne E-vitamiini kompleks aeglustab ka naha vananemist ning Babé veekindlat SPF50 päikesekaitseaerosooli, mis on esimene päikesekaitse, mida saab kanda ka märjale nahale, sobides nii eriti hästi basseini või mere äärde.
Päikesekaitsegeel – sportlikele ning füüsiliselt aktiivsetele päikesenautlejatele on sobivaks tooteks päikesekaitsegeelid, mis on eelnevatest tihtipeale vee-, higistamis- ja hõõrdumiskindlamad. Geelid on võrreldes kreemidega tunduvamalt kergema konsistentsiga ning koheselt imenduvad, pakkudes pikaajalist päikesekaitset ning jättes seejuures naha niisutatuks. Näiteks La Roche Posayl on päikesekaitse geel-kreem näole. See sobib väga intensiivse päikese käes viibimiseks, aitab ennetada päikeseallergiat ning päikesest tingitud pigmendilaikude teket.
Päikesekaitsepulk – on täiendav abivahend keha tundlikemate nahapiirkondade kaitsmiseks: huuled, nina, põsed, õlad, kõrvad. Päikesekaitsepulk meenutab kujult ning suuruselt hügieenilist huulepulka, seda on hõlbus igapäevaselt kotti või taskusse panna. Päikesekaitsepulk võiks olla varuks igapäevaselt kõikidel neil, kellel on näopiirkonnas rosaatsea, sünnimärgid, pigmendilaigud või armid, mis vajavad päikese eest tugevamat kaitset. Näiteks Bionike tootevalikust leiab auhinnatud päikesekaitsepulga, mis on veekindel, lõhna-ja säilitusainete ning gluteenivaba.
Kuidas valida sobivat päikesekaitsevahendit?
- Kas olen päikese käes füüsiliselt aktiivne? Eelista päikesekaitsegeeli.
- Kas olen hädas näole tekkivate vistrike ning komedoonidega? Eelista õlivaba päikesekaitsevahendit.
- Kui mul on kuiv nahk? Kasutada kreemi, kuna see on niisutavam.
- Kas mul on tundlik nahk? Vali päikesekaitsevahendid apteegitoodete hulgast, sest nende tootmisel on püütud vältida nahka koormavaid koostisosi.
- Kas ujud, snorgeldad või teed sporti? Eelista päikesekaitseaerosooli, sest see sobib ka märjale nahale kandmiseks.
Sobivat päiksekaitsevahendit aitab leida nahadiagnostika, mida saab teha valitud Apotheka apteekides. Sellel protseduuril mõõdetakse ka naha pigmentatsiooni ehk melaniinisisaldust. Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest. Melaniini näidu teadmine aitab valida sobiva kaitsefaktoriga päikesekaitsetoote. Nahadiagnostikat saab teha Apotheka apteekides Tallinnas Viru, Rocca Al Mare ja Solarise keskustes; Tartus Kaubamajas, Kvartalis ja Lõunakeskuses; Narvas Astri keskuses ning Rakveres Põhjakeskuses.
Kevadel ja suvel on Apotheka apteekides üle Eesti suur valik päikesekaitsetooteid väga hea hinnaga. Tule oma lähimasse apteeki või telli e-apteegist www.apotheka.ee
Loe lisaks:
