Pindmiste haavade hooldus

Nahk on inimese suurim organ ja täidab mitmeid olulisi funktsioone. Terve nahk on ülioluline, sest see moodustab meid kaitsva barjääri.

Nahk koosneb kolmest kihist:

Marrasknahk	ehk epidermis on naha välimine kiht. Epidermise pindmist osa nimetatakse sarvkihiks ning see toimib kui füüsiline barjäär, mis kaitseb keha välisärrituse, nt pakase, UV-kiirte ja infektsioonide eest.
Dermis	ehk pärisnahk on naha keskmine kiht, kus paiknevad välist kihti varustavad veresooned. Pärisnahas asuvad ka karvanääpsud, higinäärmed ja närvilõpmed.
Hüpodermis	naha kõige sügavam ja paksem kiht, mis sisaldab rasvarakke. Need moodustavad energiavaru ning võimaldavad keha soojusregulatsiooni.

Väiksemate haavade tüübid

Väiksemate haavade ja nahakahjustustega puutuvad elujooksul kokku kõik inimesed. Selliste vigastuste tekkepõhjus võib olla väga erinev, näiteks võime pindmisi nahavigastusi kergesti saada kodus toimetades, aiatöid tehes, aktiivset eluviisi harrastades jne. Lapsed saavad sageli nahavigastusi kukkumise teel, puu otsa ronides või muude tegevuste käigus. Isegi pere lemmikloom, armastatud kass, võib mänguhoos nahka kriimustada.

Pindmisi nahavigastusi võib liigitada järgmiselt:

Marrastused	esinevad tihti lastel, võivad olla valulikud, kuid reeglina paranevad ilma arme jätmata. Marrastustes on tihti mustust, seega suureneb ka infektsioonioht
Lõikehaavad	enamasti veritsevad, kuna veresooned on saanud kahjustada.
Hammustused	suure infektsiooniohu tõttu tuleb loomahammustuste korral alati pöörduda arsti poole.
Villid	tekivad hõõrdumise tagajärjel. Vigastatud koesse koguneb vedelik.
Survehaavandid	tuntud ka kui lamatised, tekivad siis, kui teatud nahapiirkonnale avaldatakse survet, mis takistab nahas verevoolu.

Haava esmaabi

Olgu selleks kööginoaga sisselõige või kukkumise tagajärjel kriimustatud põlv, väikseid haavu, sisselõikeid ja kriimustusi tuleks siiski tõsiselt võtta ja ravida nii kiiresti kui võimalik.

Kui teil või teie pereliikmel esineb veritsus või kriimustus, järgige neid juhiseid:

Veritsuse peatamiseks, suruge veritsevale kohale sideme või puhta rätikuga.
Veenduge, et teie käed oleksid puhtad. Seejärel eemaldage haavalt kõik võõrkehad ja suurem mustus. Haavapiirkonda tuleks puhastada, soovitavalt võiks seda teha jaheda voolava vee all. Niiviisi haava puhastades väheneb haavanakkuse oht ja see aitab peatada ka verejooksu. Saastunud haava puhastamiseks tuleb kasutada ka antiseptikumi.
Püüdke plaastri või liblikplaastriga haava servad hästi kokku saada. Lisaks neile võib haava katta puhta kuiva sidemega.

Infektsioonide vältimine

Väiksemad õnnetused ja vigastused on osa igapäevaelust. Olenevalt vigastusest põhjustavad need erinevaid pindmisi haavu (marrastused, kriimustused, sisselõiked, rebendid), kus naha ülemised kihid saavad lokaalselt kahjustatud. Tavaliselt põhjustab see ainult kerget veritsust ja valu. Lahtiste ja/või saastunud haavade puhul on alati oht haavanakkuse tekkimiseks. Olenemata sellest, kui väikese haavaga on tegemist, tuleb igal juhul püüda vältida infektsiooni tekkimist.

Kui infektsioon on juba tekkinud, on selle sümptomiteks turse, punetus või mäda tekkimine vigastatud piirkonnas. Kui haav ei parane ootuspäraselt või kui haava seisund hoolimata ravist muutub tõsisemaks (tugevam punetus, turse ja/või rohke mäda tekkimine), siis tuleks konsulteerida arsti või apteekriga.

Haavahooldus paranemisprotsessi ajal

Haava paranemisprotsess koosneb erinevatest etappidest. Ilusa, tüsistusteta ja armideta naha saavutamiseks on oluline, et haav püsiks kogu paranemisprotsessi ajal infektsioonivaba. Suurim oht nakkuse tekkimiseks on algfaasis, kui vigastuse käigus satub mustus ja võõrosakesed haava sisse. Seetõttu on pärast haava puhastamist äärmiselt oluline haav desinfitseerida.

Kuid hoolimata haava desinfitseerimisest võib infektsioon tekkida ka edasise paranemisprotsessi käigus. Selle vältimiseks on soovitatav kasutada kombineeritud ravi, mis sisaldab lisaks haava paranemist toetavale komponendile ka desinfitseerivat koostisainet. Üheks selliseks ravimiks on näiteks Bepanthen® Plus kreem, mis sisaldab dekspantenooli ja kloorheksidiini.

Bepanthen Plus kreem (dekspantenool, kloorheksidiin) haavade desinfitseerimiseks ja paranemise soodustamiseks

Bepanthen® Plus kreemi (dekspantenool, kloorheksidiin) kasutatakse nakkuse ja põletiku vältimiseks väikeste haavade ja teiste nahavigastuste korral ning naha taastumisprotsessi kiirendamiseks.

Bepanthen® Plus kreemi (dekspantenool, kloorheksidiin) koostises olev antiseptiline aine kloorheksidiin hoiab ära infektsioonide tekkimise ja dekspantenool ehk provitamiin B5 kiirendab naha loomulikku taastumist ning soodustab selle paranemist. Kandke kreem õhukese kihina puhastatud haavale või põletikulisele nahapiirkonnale. Kreemi tuleb kasutada üks või mitu korda päevas seni, kuni haav on täiesti kinni kasvanud.

Bepanthen Plus kreem (dekspantenool, kloorheksidiin) on käsimüügiravim.

Tähelepanu!
Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel: +372 655 8565, CH-20240830-73. www.bepanthen.ee.

BEPANTHEN PLUS KREEM 50MG+5MG/G 30G