Puukidest on viimasel kümnendil eriti palju juttu olnud kuna tundub, et need väikesed parasiitsed verest toituvad lülijalgsed on aina aktiivsemad. Pole ka ime, et neist sageli räägitakse, sest tegemist on ohtlike haigusekandjatega, kelle hammustus võib põhjustada tõsiseid ja lausa eluaegseid terviseprobleeme. Teeme Apotheka apteekri Karina Udaltsovaga ülevaate puukidest, puugihammustustest ja haigustest, mida nad levitavad.
Kuidas puugihammustust vältida?
Me kõike teame, et puugid on ebameeldivad ja hirmutavad, kuid neid täielikult vältida on peaaegu võimatu. Puugid võivad olla kõikjal, kus on natukenegi rohelust. Nad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, neil on kaheksa jalga ning kokku puutume me nendega nii metsades, niitudel, rohumaadel kui ka linnaparkides ja isegi koduaias.
Puugid on aktiivsed peamiselt kevadest sügiseni, kuid leebetel talvedel võivad nad olla aktiivsed ka muul ajal. Puugihammustuse vältimiseks võiks arvesse võtta järgnevaid soovitusi.
- Kanna heledaid riideid, et puuke oleks kergem märgata. Rahvasuus soovitatakse kanda ka punast, kuid teaduslikku kinnitust sellele ei ole.
- Kanna pika säärega riideid ja kõrgeid sokke, mis vähendavad kokkupuudet nahaga.
- Kasuta puugitõrjevahendeid.
- Kontrolli oma keha pärast looduses viibimist, eriti kaela, juuksepiiri, kaenlaaluseid ja põlveõndlaid. Vajadusel palu kaaslaselt abi.
- Eemalda puuk võimalikult kiiresti, puuki vigastamata, kuna puugi katkiminek suurendab nakkuse levimise ohtu. Kui sa ei oska puuki eemaldada, võid küsida nõu oma perearstilt, arsti nõuandeliinilt 1220 või apteekrilt.
Puugihammustuse sümptomid
Sageli arutletakse selle üle, milline siis ikkagi näeb välja puugihammustus, millised on puugihammustuse sümptomid, kas puugihammustus sügeleb või lihtsalt punetab. Vaatame üle kõige olulisemad puugihammustusega seotud punktid, alustades esmasest nahareaktsioonist ja lõpetades kokkupuutega nakatunud puugiga. Seda seetõttu, et puugihammustuse tagajärjed on erinevad, sõltuvalt sellest, kas puuk oli nakatunud mõne haigustekitajaga või mitte.
Esmane reaktsioon nahal, olenemata sellest, kas puuk kannab haigustekitajat või mitte, on enamasti samasugune. Tavaliselt on hammustus valutu, sest puugi sülg sisaldab tuimestavaid aineid. Isegi kui puuk ei ole haigustekitajaga nakatunud, võib hammustuse kohale tekkida kerge punetus ja sügelus, mis ongi keha loomulik reaktsioon. Hammustuskoht võib jääda paariks päevaks kergelt punetavaks ning nahal võib olla kõrgenenud koht/mügarik.
Juhul kui puuk kandis haigustekitajaid, võib nakatuda ka hammustada saanud inimene. Haigusnähud võivad tekkida päevade või isegi nädalate jooksul. Siinkohal tulevad sisse erinevused olenevalt sellest, millise haigustekitajaga nakatumine seotud on.
Puuk oli nakatunud borellioositekitajaga:
- 1–4 nädala jooksul peale puugihammustust võib tekkida punane laienev lööve (erythema migrans) hammustuskohas. Tegemist on vähemalt 5 cm läbimõõduga punetava laiguga. Aja möödudes lööve kaob.
- Võib esineda palavikku, nõrkust, peavalu, väsimust ja lihase- või liigesevalu.
- Kui haigus jääb avastamata ja ravimata, võib see hiljem põhjustada neuroloogilisi sümptomeid, liigeseprobleeme ja südame rütmihäireid.
- Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
- Vaktsiini ei ole.
- Immuunsust peale läbipõdemist kahjuks ei teki.
Puuk kandis puukentsefaliidi viirust:
- Peiteperiood on enamasti 7-10 päeva (kuni 28 päeva) peale puugihammustust.
- 5–14 päeva pärast hammustust võivad ilmneda gripilaadsed sümptomid (palavik, väsimus, lihas- ja liigesevalu). See on haiguse esimene faas.
- 1–2 nädalat hiljem võib tekkida haiguse teine faas, kus viirus jõuab ajju, põhjustades ajupõletikku ehk entsefaliiti. See juhtub ca kolmandikul nakatunutest.
- Võivad ilmneda tugev peavalu, oksendamine, teadvusehäired, tasakaalu- ja kõnehäired, kuklakangestus, uimasus.
- Enamus haigestunutest paranevad, kuid võivad jääda pikaajalised jääknähud ja kroonilised tervisemured nagu koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus või mäluhäired.
- Spetsiifiline ravi puudub ning ravitakse sümptomaatiliselt.
- Saadaval on tõhus vaktsiin.
- Peale põdemist tekib eluaegne immuunsus.
Mida teha peale puugihammustust?
- Eemalda puuk võimalikult kiiresti spetsiaalsete pintsettidega.
- Desinfitseeri hammustuskoht alkoholi või antiseptikuga.
- Jälgi oma tervist järgnevatel nädalatel – kui tekivad sümptomid (lööve, palavik, lihasvalu), pöördu arsti poole.
- Puuki ei tohi purustada ega väänata, sest see suurendab nakkuse edasikandumise riski.
Kas puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida?
Jah! Puukentsefaliidi vastu on õnneks olemas tõhus vaktsiin, mida soovitatakse eriti inimestele, kes viibivad palju looduses. Vaktsineerimine toimub kolmes annuses, millele järgneb kordusdoos iga 3-5 aasta tagant.
Millal pöörduda arsti poole?
Kui puuk on hammustanud, tuleks see muidugi esmalt kiiresti eemaldada, kuid juhtumit mitte unustada, vaid jälgida tervist võimalike haigussümptomite suhtes. Puugihaiguse varajane avastamine on äärmiselt oluline! Siin on välja toodud peamised puugihaigustega seotud ohumärgid.
- Hammustuskoha ümber laienev punane lööve.
- Gripilaadsed sümptomid (palavik, peavalu, väsimus).
- Ebatavaliselt halb enesetunne peale puugihammustust.
NB! Apteegist leiad vajalikud vahendid nii puugitõrjeks, puugi ohutuks eemaldamiseks kui ka hammustuskoha desinfitseerimiseks.
Tervisetoode
5,60 €
Tervisetoode
6,03 €
Loe lisaks:
