Halb hingeõhk vaevab? Millest see tekib ning kuidas seda ravida?

Kui ebameeldiv hingeõhk vaevab aeg-ajalt meist enamikku, siis pidevalt kimbutab see koguni iga neljandat. Halvast hingeõhust ehk halitoosist vabanemiseks ei piisa tihtipeale õigest hammaste harjamisest, vaid selle taga võib olla ka haigus, mis vajab arstiabi.

Tekst: Krista Kiin

„Halitoos tähendab halba väljahingatavat hingeõhku ning see sõna tuleb kreeka keelest, milles halitus tähendab „hingama“ ja osis „ebanormaalsust“ või „haiget“,“ selgitab Kliinik 32 igemeravi spetsialist dr Triin Linnamägi. „Halb hingeõhk mõjutab negatiivselt elukvaliteeti ja sotsiaalseid suhteid. Ühes Hollandi uuringus uskus peaaegu 70% osalejatest, et halitoos on tabuteema, millest rääkida ei soovita.“ Samas peaks ebamugavast vaevusest just rääkima, sest mõnikord on põhjuseks ka raske üldhaigus, mille varajane avastamine on oluline. Hambaarst või suuhügienist võiks olla esmane spetsialist, kes sellele tähelepanu pöörab.

Paratamatu või ravitav vaevus?

Dr Linnamägi sõnul on peamiselt, umbes 90% ulatuses halitoosil suust lähtunud ehk intraoraalsed põhjused. „Ülejäänud osa moodustavad ekstraoraalsed põhjused, milleks võivad olla ülemiste ja alumiste hingamisteede nakkused, seedekulgla haigused ja teatud metaboolsed haigused neerudes ja maksas,“ nendib Linnamägi. Seega võiksid halva hingeõhu põhjused olla enamjaolt ravitavad ning selleks tuleb selgitada välja põhjus.

Halitoosi jaotatakse füsioloogiliseks ja patoloogiliseks, kuid peale selle võib esineda ka pseudohalitoosi, ajutist halitoosi ja halitofoobiat. „Füsiloogilist halitoosi kirjeldatakse kui tekkivat ebameeldivat lõhna, mis tekib lagunemis- ehk mädanemisprotsesside tulemusel suuõõnes ilma ühegi konkreetse haiguse või patoloogilise seisundita,“ räägib dr Linnamägi. See pärineb peamiselt keele tagumiselt piirkonnalt.

„Pseudohalitoos on seisund, mille korral patsiendid kurdavad järjekindlalt suuõõne halva lõhna üle, aga teised seda ei taju,“ teab Triin Linnamägi oma kogemusest. Tavaliselt paraneb seisund nõustamise järel ja suuhügieeni järgides. Halitofoobia korral usuvad inimesed püsivalt, et neil on halitoos – ja seda isegi pärast tõelise halitoosi või pseudohalitoosi ravi.

Mikroobidel on oma osa

Ajutist halitoosi, nagu nimigi ütleb, võib tunda vaid lühiajaliselt ja see võib olla seotud näiteks mõne toiduainega nagu sibul ja küüslauk. Hommikune paha maitse suus on selle alavorm, mida esineb vaid pärast ärkamist ning mis kaob hammaste pesu ja hommikusöögi järel. „Halba lõhna põhjustavad enamasti spetsiifiliste mikroorganismide tekitatud ühendid ja proteiinid,“ kirjeldab dr Linnamägi. „Enamasti on lõhna põhjuseks keele tagaossa kogunenud lima, mille peal bakterid elavad. Mida suurem on katukiht keelel, seda enam elab seal halba hingeõhku tootvaid mikroobe.“

Teinekord on halva hingeõhu riskifaktor suukuivus. „Vähenenud süljevool soodustab anaeroobsete bakterite kasvu ja samuti nende bakterite hulka, mis suurendavad väävliühendite tootmist ning on halitoosi põhjuseks,“ selgitab igemeravi spetsialist. Vähenenud süljevoolus magamise ajal selgitab ka hommikust halba hingeõhku.“ Ka suitsetamine soodustab väävliühendeid tootvate mikroobide hulka. On leitud, et kroonilistel alkoholi tarvitajatel on ainulaadne hingamistüüp, mis võib tuleneda alkoholi oksüdeerumisest suus ja maksas, tekitades atseetaldehüüdi ja muid lõhnavaid kõrvalsaadusi. Alkohol võib põhjustada ka vähenenud süljeeritust ja suukuivust.

Halvalõhnaliste gaaside teket soodustavad ka piimavalgud ja happed kohvis. Lisaks sisaldavad küüslauk ja sibul väävliühendeid. „Küüslauk ei jäta oma väävlijälge mitte ainult keelele, vaid imendub vereringesse, mis võimaldab lõhnaainel siseneda kopsudesse, kust see suu kaudu välja pääseb,“ toob dr Linnamägi välja. Tema soovitusel võiks juua piisavalt gaseerimata ja maitsestamata vett ning vähem kohvi ja alkoholi. „Kuna mikroobid toituvad eelkõige magusast ja suhkrutest, siis mida vähem tarbida kleepuvaid magusaid toite ja jooke, seda parem,“ lisab arst. „Suitsetamisest võiks üldse loobuda.“

Halva suuleha toovad ka haigused

Patoloogiline halitoos on haiguse tagajärjel esinev suulõhn, mis omakorda jaguneb suuhaiguste põhjustatud suu patoloogiliseks halitoosiks ja ektraoraalseks patoloogiliseks halitoosiks. Viimane pärineb nina, ninaneelu ja kõri piirkonna haigustest ning üldhaigustest.

„Halvalõhnaliseks võivad muuta hingeõhu näiteks tonsilliit ehk äge mandlipõletik, viirushaigused, põskkoopapõletik, polüübid, maksa ja seedekulgla haigused, neeruhaigused, leukeemia, Helicobacter pylori põhjustatud kahjustused jt haigused,“ loetleb arst. „Samuti võivad põhjuseks olla võõrkeha ninas, õhutakistus ninas ja limasekreet.“

Igemepõletiku ja parodontiidi korral on suus spetsiifilised mikroobid, mille elutegevuse käigus tekivad ebameeldiva lõhnaga ühendid. „Kui halitoos esineb koos parodontiidiga, tuleks ravida parodontiiti, mille käigus puhastab hambaarst või igemehaiguste arst ehk parodontoloog hambad hambakivist, silub juurepinnad ja lihvib täidise ülemäärad,“ märgib dr Linnamägi. „Puhastuse järel on soovitatav kasutada suuloputuslahust ravikuurina kaks korda päevas umbes kaks nädalat. Kui igemepõletik on ravitud ja suuhügieen korras, kaovad ka kaebused.“

Mitte vaid hambapesu, vaid terviklik suuhügieen

Suust lähtunud halba lõhna saab ravida, kuid edukas ravi nõuab õiget diagnoosi. „Nii hambaarst kui ka suuhügienist on pädevad haigusi märkama ja ravima või igemeravi spetsialisti juurde suunama,“ rõhutab Linnamägi. Kui põhjused lähtuvad suust, tuleks esmalt üle vaadata suuhügieeniharjumused, samuti ravida hambad ja igemed ning korrigeerida proteesid. Väga oluline osa lisaks hammaste pesemisele ja niiditamisele on keele puhastamisel.

Hammaste puhastamisel võiks eelistada elektrilist hambaharja. „Väga oluline on, et harjased ulatuksid igemepiirini nii põse kui ka keelepoolsel hambapinnal kuni kõigi tagumiste hammasteni välja,“ toonitab dr Linnamägi. „Hambavahed peaks puhastama hambaniidiga, suuremad vahed sobiva hambavaheharjaga.“ Keele puhastamiseks on hea kasutada keelekraabitsat, kuna hambaharjaga võib tekkida keele tagumist osa puudutades kurgurefleks, aga kraabits on piisavalt väike. „Keelekraabitsaga tõmmatakse viis korda keele tagumiselt osalt keele tipu suunas,“ juhendab igemeravi spetsialist. „Keele kraapimine vähendab 75% ulatuses keelel bakterite, laguproduktide ja väävliühendite hulka. Lisaks parandab keele kraapimine maitsetundlikkust, eriti soola maitse tundmist.“

Keemiline ravi seisneb suuloputuslahuste kasutamises. „On olemas igapäevaseks kasutamiseks mõeldud suuveed ja ravitoimelised suuveed, mis sisaldavad antibakteriaalseid ühendeid,“ loetleb dr Linnamägi. „Suuveed leevendavad ebameeldivad maitsed ja lõhna suus ajutiselt. Ravitoimelised suuveed vähendavad ka mikroorganismide hulka suus, kuid neid ei tohi pikalt kasutada.“

Suuloputuslahused võivad põhjustada ka maitsemeele kadu, hammaste ja keele värvimuutust, suukuivust, mistõttu arstid neid pikaajaliselt kasutada ei soovita. „Halitoosi korral võiks pigem kaks korda päevas ühe minuti jooksul kuristada suud (mitte loputada!), nii et lahus puutuks kokku rohkem keele tagaosaga,“ lisab dr Triin Linnamägi.

Küsi abi apteekrilt!

„Apteekrid tunnevad suuhoolduse põhitõdesid, ravimeid ja terviseprobleeme, mis võivad halva suulõhna probleemi tekitada,“ kinnitab Apotheka Viru keskuse apteegi proviisor Annika Toobal ning julgustab mure korral apteegist abi küsima. „Kui halb hingeõhk ei kao pärast mõnenädalast ravi ise, tasub pöörduda hambaarsti poole.“

Annika Toobal annab nõu, kuidas oma suu eest hästi hoolitseda.

Hambaharja valik	Hambahari võiks olla pehmete või keskmise tugevusega harjastega. Peenema otsaga hambaharjaga pääseb hõlpsamini ka tagumiste hammasteni. Kindlasti ei tohi hambaharjaga harjata nii kõvasti, et igemed veritsevad. Elektrilised hambaharjad võivad olla tõhusamad kui manuaalsed, kuid kõige olulisem on see, et hambapesu kestaks vähemalt kaks minutit ja et kõik hambapinnad saaksid puhastatud. Kui ei ole kindel, kas hambad said ikka puhtaks, tulevad appi katutabletid, mis tuvastavad puhastamata jäänud hambapindu.
Hambavahede puhastamine	Hambavahesid tuleks puhastada vähemalt kord päevas. Väikeste hambavahede puhastamiseks on hea kasutada hambaniiti või teipi. Kõik muud hambavahed tuleb puhastada hambavaheharjadega.
Keele kaapimine	Keele mehaanilist puhastamist, mis on igapäevase suuhügieeni lahutamatu osa, võib pidada halva hingeõhu põhiliseks terapeutiliseks ja ennetavaks meetmeks. Katu tõhusaks ja ohutuks eemaldamiseks tuleks kasutada keelekaabitsat. Hambaharja kasutamine keele puhastamiseks võib põhjustada keelepinna kahjustusi, haavandeid ja valu.
Suu loputamine	Paljud suuloputusvahendid, mis sisaldavad antibakteriaalseid ühendeid, eriti kloorheksidiini ja tsetüülpüridiiniumkloriidi, on osutunud tõhusaks suuõõne ebameeldiva lõhna vähendamisel. Tähelepanu tuleb aga pöörata tootja juhistele, kui kaua tohib toodet kasutada.
Suuvärskendaja kasutamine	Suuvärskendajad, mida leidub eri kuju ja maitsega, maskeerivad parimal juhul suuõõne ebameeldivat lõhna, kuid ei too lahendust. Suuvärskendaja on populaarne mööduva ebameeldiva suulõhna varjamiseks, näiteks hommikul pärast rohke küüslaugu tarbimist.
Närimiskummi närimine	Suhkruvaba närimiskummi närimine võib aidata eemaldada hammaste ümbrusest toidujääke ja stimuleerida sülje tootmist. Need kaks mõju võivad aidata vähendada halba lõhna suus, eriti kui närimiskummil on tugev maitse. Sarnaselt suuvärskendajaga ei lahenda närimiskumm aga halva lõhna algpõhjust.
Suukuivus	Sülg aitab puhastada suud ja eemaldada osakesed, mis põhjustavad halba lõhna. Suukuivus võib olla osa halvast hingeõhust. Pidevat suukuivust võivad põhjustada sülge tootvate näärmete probleemid, mõned haigused ja ravimid. Sagedasemad probleeme tekitavad ravimid on depressiooni, kõrge vererõhu ja ärevuse ravimid, samuti mõned antihistamiinikumid, dekongestandid ehk turset alandavad ravimid, lihaslõõgastid, valuvaigistid ja vähiravimid. Ka paljudel vanematel inimestel on suukuivuse sümptomid.
Suitsetamisest loobumine	Äärmiselt oluline suuhügieeni ja kogu organismi tervise seisukohast on loobuda suitsetamisest. Apteeker saab anda nõu tubakatoodetest loobumise ja selleks mõeldud preparaatide kohta. Mõnes apteegis saab pikemaks nõustamiseks broneerida teenuse aja.
Proteeside ja kapede puhastamine	Proteese on kindlasti vaja puhastada nagu hambaidki iga päev, kuigi tooted ja võtted on erinevad. Proteese tuleks puhastada spetsiaalse harjaga ning proteesid tuleks ööseks suust eemaldada. Ka kapede ja breketite kandjatele on apteegis valik tooteid, mille abil saab oma suu eest hoolt kanda ja halva hingeõhu tekkimist vältida. Uuri nende kohta apteekrilt!